1923 - Ühislaulmine vaid viieaastases vabariigis

VIII laulupidu peeti Tallinnas 1923. aasta 30. juunist 2. juulini. Peo organiseerijaks sai 1921. aastal asutatud Eesti Lauljate Liit. Tõsisem ettevalmistus hakkas juba 2 aastat enne peo toimumist, kui Eesti jagati 70 piirkonnaks, kus üldjuhid ja instruktorid eelproove korraldasid.

Pidu algas 30. juunil rongkäiguga Balti jaama juurest Kadriorgu Rohelisele aasale, kus toimus laulupeo esimene kontsert. Selleks tarbeks oli Kadrioru staadionile arhitekt Karl Burmani projekti järgi rajatud puittribüün, mis sobis nii laulupeoks kui ka spordivõistluste vaatamiseks.

1928 - Esimene pidu tänasel lauluväljakul

Lauljate Liit asus vahetult pärast 1923. aastal toimunud VIII üldlaulupidu ettevalmistama uut pidu. Uue repertuaari saamiseks kuulutati 1925. aastal välja võistlus, kuhu saabus 117 tööd. 7 auhinnatud ja 1 äramärgitud töö valiti ka laulupeokavva. Oldi rõõmsad, et eesti heliloojad olid puhkpilliorkestritele nii palju uut ja huvitavat muusikat kirjutanud, et laulupeokava sai kokku seada eesti autorite teostest. Juba pikemat aega teada-tuntud heliloojate nagu Miina Härma, Konstantin Türnpu, Aleksander Läte või Aleksander Thomsoni teoste kõrvale ilmusid noorte Tallinna Konservatooriumis õppinud heliloojate Tuudur Vettiku, Enn Võrgu ja Evald Aava helitööd.

Esimene päev algas rongkäiguga. Mere puiesteelt suunduti Kadrioru lossi juurde, kus tervitati riigivanem Jaan Tõnissoni koos riigikogu ja valitsuse liikmetega. Pärast seda suunduti Russalka juurest Lasnamäe alusele heinamaale ehk kohta, kus tänagi laulupidusid peetakse. Vahetult enne pidu oli sinna Karl Burmani kavandi järgi rajatud laululava 15 000 lauljale.

1938 - Vaikiva ajastu pidu enne katku

XI üldlaulupidu oli Eesti Lauljate Liidu poolt korraldatud pidudest kõige suurem ja kõrgetasemelisem. Iga iseseisvas riigis peetud laulupeoga oli osalejate arv kasvanud – 1923. aastal oli osalejaid 10 500, 5 aastat hiljem juba 15 000, 1933. aastal laulis või mängis pilli 16 500 inimest ja 1938. aastaks oli lauljate ja mängijate arv tõusnud 17 500-ni.
Laulupeo I kontserdil kõlas esmalt avakoraal "Oh võtkem Jumalat", millele järgnes president Konstantin Pätsi kõne ja hümn. Seejärel esinesid kõik laulukoorid. II maailmasõja ja okupatsioonide tõttu lükkus järgmise laulupeo toimumine edasi 1947. aastale ning toimus juba paljuski teisiti kui 1938. aastal oleks arvatud.

Tekstide allikas: Laulu- ja tantsupeo SA
Klipid: Eesti Filmiarhiivi video Eesti Rahvusringhäälingu arhiivist