Arvustus. Ropendav mõmmik ja palju klotse ({{commentsTotal}})

“Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus”
“Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus” Autor/allikas: Linnateater

Uuslavastus

Tiago Rodrigues "Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus"
Lavastaja: Diana Leesalu
Kunstnik: Annika Lindemann
Muusika: Veiko Tubin
Mängivad: Hele Kõrve, Margus Tabor, Indrek Ojari, Priit Pius
Esietendus 14. novembril Linnateatri väikses saalis

Äärmuste friigid pole tänavusel teatrisügisel pidanud pettuma. Septembris peibutas Vaba Lava enneolematu hulga alasti kehadega. Oktoobris loobiti pori NO laval ja NO ümber. Nüüd lisandus sellesse ritta Linnateatri "Kurbus ja rõõm kaelkirjakute elus", tõenäoliselt üks suurima roppuste kontsentratsiooniga lavastus eesti peavooluteatri ajaloos.

Mitte et vahenditel midagi häda oleks. Inimesed ongi vahel ju alasti, teevad üksteisele haiget, räägivad ebatsensuurselt. Ja teater kas peegeldab või kõverpeegeldab elu. Küsitavus tekib siis, kui vahend asendab eesmärki, kui alastuses pole midagi enamat kui alasti olemine ja roppustes pole muud kui roppus. Üsna sedamoodi on "Kaelkirjakutes" läinud.

Portugali kirjaniku Tiago Rodriguesi näitemäng on lugu 9-aastasest tüdrukust ja tema Judy Garlandi nime kandvast kaisukarust. Neiu, keda tema (enesetapu sooritanud?) ema hüüdis Kaelkirjakuks, valmistab ette koolitööd kaelkirjakute elust ning katsub sisimas hakkama saada kurbuse, leina, jõuetuse ja vihaga. Sest Kaelkirjak on arukas, laia sõnavaraga varaküps laps, kes aina defineerib – kurbust, rõõmu, viha, inimeseks olemist, lapseks olemist. Ja siin tulebki mängu too ropu suuga kaisukaru Judy Garland, kes võib nagu kahurist tulistada kuus rida ebatsensuurseid sõnu jutti. Öelda kõike seda, mida väike Kaelkirjak ehk vaid aimamisi tunneb.

Nii et puhtalt loona on "Kaelkirjakud" välisest lapselikust kergusest ja koomilisusest hoolimata vaat et teravam pilt depressiivsetest eludest kui Linnateatri-Draamateatri dokumentaaldiloogia "Varesele valu".

Diana Leesalu tõlgenduses on näidendi pooltoonidest ja võimalustest paraku üsna palju kaotsi läinud.

Kohati mõjub lavastus nagu kuuldemäng, kus näitekirjaniku tekst täht tähelt puust ja punaseks tehakse: "See on saabuva metroorongi heli," jutustab Kaelkirjak, ning hetkelise viivituse järel kostab kõlaritest rongi hääl. Samas ei ole selline illustratiivsus "Kaelkirjakutes" läbiv võte, kusagilt etenduse keskpaigast alates piirdutakse vaid helide kirjeldamisega.

Mõnes episoodis satume justkui klišeedest kubisevasse lasteteatrisse - tegelased tormavad sihitult lava tagaseinas asuvatest ustest sisse ja välja ning ehitavad pehmetest kuubikutest torne ja kujusid.

Ent kõige küsitavam on kaisukaru Judy Garlandi tõlgendamine jämekoomilises laadapalagani võtmes. Lohvakasse sünteetilisse karukostüümi riietatud Judy Garland (Indrek Ojari) mõurab lavastaja tahtel mööda lava ja lihtsalt räuskab. Vägisõnade hulk ja mahlakus teenivad saalist naerupahvakuid, aga kas nad vaataja millelegi mõtlema panevad või tüki sõnumile kaasa töötavad... üsna kahtlane.

Kuid Hele Kõrve nimiosalise pärast tasub "Kaelkirjakuid" siiski vaadata. See päris-kaelkirjaku nahkseid sarvi meenutavate patsinupsude ja nurgelise plastikaga pidevalt prille kohendav tüdruk on nii väliselt kui psühholoogiliselt väga ilusasti mängitud neiu-eelik. Kahju vaid, et lavastus tervikuna huvitavat näitlejatööd nii vähe toetab.

 

Toimetaja: Valner Valme



Rein Raud

ERR.ee video: Rein Raud esitles romaani "Kell ja haamer"

21. septembril esitles Rein Raud Rahva Raamatu poes Tallinnas Viru keskuses oma uut romaani. "Kella ja haamri" on kirjastanud Mustvalge ning kujundanud Asko Künnap, toimetanud Pärle Raud ja korrektuuri lugenud Katrin Kern. ERR kultuuriportaal kandis esitluse üle.

FILM
TEATER
"NO34. Revolutsioon"

Mulje. Üksainus vesi on

NO34 "Revolutsioon"

Lavastajad Ene-Liis Semper ja Tiit Ojasoo
Muusika Jakob Juhkam
Laval Marika Vaarik, Eva Koldits, Rea Lest, Jörgen Liik, Ragnar Uustal ja külalisena Mart Kangro

Esietendus 18. augustil 2017 Naissaarel ja 16. septembril Teater NO99 suures saalis.

KIRJANDUS
Tiina Kirss

Oma haldjariiki kaitstes. Vestlus Tiina Kirsiga

Tiina Kirss (snd 1957) on väliseesti päritolu kirjandusteadlane. Sündinud USA-s ja töötanud vahepeal ka Kanadas, Toronto ülikoolis, elab ta püsivalt Eestis alates 2006. aastast, mil tuli Tartu Ülikooli eesti kirjanduse professoriks. Praegusel semestril jagab ta oma tööaega Eesti Kirjandusmuuseumi ja Tartu Ülikooli vahel. Tiina Kirsi uurimistegevuses kerkivad esile kolm valdkonda: mälu- ja eluloouurimus, feministlik või soouurimus ning „puhas kirjandus” ennekõike ajalooromaani vormis. Viimasest on tema keskne uurimisobjekt olnud Jaan Kross. 60. sünnipäeva puhul vestles Tiina Kirsiga Johanna Ross.

KUNST
"Rändurid"

"OP" tegi ringkäigu näitusel "Rändurid"

Kumus on avatud näitus pealkirjaga "Rändurid. Reisimine ja migratsioon Kesk- ja Ida-Euroopa uues kunstis", mis toob Poola kuraatori Magdalena Moskalewiczi käe all kokku 24 kunstnikku 15 riigist.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Piparmünt

Sõnasäuts. Vehverments või vihvervänts

Murdekeelest kirjakeelde tulnud sõnad on üks sõnavara rikastamise viise. Igal murdel on oma erijooned, tänapäeval on murdekeel säilinud kõige paremini Eesti äärealadel (nt saarte murre, Lõuna-Eestis Võru murre).

Mikko Lagerspetz

Mikko Lagerspetz: ilma vastuoludeta ühiskonda ei saa olla

Mikko Lagerspetzi juulis ilmunud teose „Sotsiaalteaduste uurimise meetodid – sissejuhatus ja väljajuhatus“ näol on tegemist esimese eestikeelse sotsiaalteaduste meetodite üldõpikuga. Mikko Lagerspetz on olnud Eesti Sotsioloogide Liidu president ja sotsioloogiaprofessor EHI-s ja TLÜ-s. Aastast 2006 on ta sotsioloogiaprofessor Åbo Akadeemias. Raamat ilmus TLÜ kirjastuse sarjas “Gigantum Humeris” ja on valminud Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ raames.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: