Kokku tunnustati Eesti muuseumide aastaauhindade galal 11 Muuseumiroti laureaati. Eriauhinna Rotilõks pani kõige külastajasõbralikumale muuseumile välja EAS ja Eesti Muuseumiühing andis välja aasta turundaja eriauhinna Terav pliiats.

Eesti muuseumide aastaauhindade laureaadid:

Parim püsinäitus ja Suure Muuseumiroti võitja on Eesti Vabaõhumuuseumi näitus "Kolhoosi korterelamu". Näituse kureerisid Dagmar Ingi ja Maret Tamjärv ning suure panuse andis ka muuseumi tugiteenuste direktor Jaak Kõiva.

Parima ajutise näituse tiitli ja teise Suure Muuseumiroti pälvis Saaremaa Muuseumi näitus "Viikingid enne viikingeid". Näituse projektijuht oli Taniel Vares ja kuraator Marge Konsa.

Aasta muuseumikogu arendaja on Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi projekt "Spordimuuseumi innovaatiline avahoidla uue külastajateekonna keskse osana". Arendusprojekti meeskonnas olid Kaarel Antons, Maris Mägi, Toomas Koitmäe ja Siim Randoja.

Kõige kaalukamaks konserveerimistööks valis komisjon Eesti Loodusmuuseumi projekti "Kalatopiste uurimine ja konserveerimine Eesti Loodusmuuseumi kogude baasil". Töid tegi konservaator Eleri Paatsi.

Kogukonna sõbra kategoorias pälvis võidu Tallinna Linnamuuseum osalusprojektiga "Muuseumi laboratoorium. Eestivene lugu". Osalusprojekti juht oli Jelena Tšekulajeva.

Muuseumihariduse edendaja 2021 on Eesti Kirjanike Muuseumide Ühingu projekt "Tähtteose kiirkurus". Projekti panustasid Egle Adams, Indrek Aija, Malle Avans, Aimi Hollo, Tiina Kivits, Tanar Kirs, Hegely Klaus, Toomas Muru, Mari Niitra, Reelika Räim, Elle-Mari Talivee, Elmar Trink, Maarja Vaino, Kri Marie Vaik, Mari Vapper, Janek Varblas, Meeli Väljaots ja Erlich Lõwi.

Aasta teadustrükise auhinnaga autasustati Eesti Kunstimuuseumi raamatu "Talomuro ilmaruum. Lõuna-Eesti loojad" eest. Trükise koostas ja toimetas Liis Pählapuu.

Parima teadusürituse korraldas Eesti Meremuuseum. See oli rahvusvaheline konverents "Laevaleidude digitaalse uurimise võimalused". Konverentsi korraldajad olid Hele Kiimann, Priit Lätti, Liisa Randmaa, Õnne Mets ja Tõnis Veltman.

Kõige kõvema muuseumiarendaja tiitel läks Eesti Vabaõhumuuseumile Kolhoosi kortermaja projekti eest.

Eriauhindu anti tänavu välja koguni kaks. Rael Artel sai eriauhinna esimese tähelepanuväärse püsiekspositsiooni loomise eest Narva Muuseumi kunstigaleriis ja ühe muuseumikogu varjust välja toomise eest.

Eesti Tervisemuuseum pälvis eriauhinna pikaajalise innovatiivse ja teaduskoostööl põhineva näitusetegevuse ning hetkel olulise ja aktuaalse vaimse tervise näituse ja trükise "Palju õnne!" eest.

Eesti Muuseumiühing andis üle Aasta Turundaja tiitli ja selle pälvis Saaremaa Muuseumi meeskond eesotsas Rita Rahuga näituse "Viikingid enne viikingeid" turunduse ning tootearenduse eest.

Ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) turismiarenduskeskus valis oma Rotilõksu-nimelise eriauhinna laureaadiks Saaremaa Muuseumi, kelle viikingiteemalise näituse rütmis elas kogu piirkond terve aasta. "Muuseum tegi tihedat koostööd kohalike turismiarendajatega ja Saaremaale õnnestus meelitada palju kultuurihuvilisi reisijaid," ütles EASi turismiarenduskeskuse direktor Liina Maria Lepik.

Muuseumiauhindade konkursile laekus tänavu 93 taotlust. Laekunud ettepanekutest valisid võitjad välja kultuuriministeeriumi juures tegutseva muuseuminõukogu komisjonid. 

Iga Muuseumiroti kategooria võitjale on välja pandud kultuurkapitali rahaline auhind 1300 eurot, mida saab kasutada erialase täiendamise eesmärgil. Kõikidele võitjatele kingiti skulptor Tiiu Kirsipuu pisikesed Muuseumiroti kujud, rändauhinnana jäävad ringlema suured Muuseumirotid parima näituse ja püsinäituse auhinna saajatele.

Konverents ja gala on järelvaadatavad.