2021. aastal kandideeris Eesti muuseumide aastaauhindade püsinäituse kategoorias kümme püsinäitust, mis on kõikide aastate rekord. Laias laastus võib eristada kahte suuremat teemablokki: rahvuslik ärkamisaeg ja selle suurkujud, mida esindasid Kurgja C. R. Jakobsoni talurahvamuuseum, Koidula muuseum ja Tartu linnamuuseumi laulupeomuuseumi uus püsinäitus "Eesriie üles! Vanemuise teater 150" ning kunst KUMU "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945", Narva kunstigalerii "Elu või karma? Narva lood" ja "Adamson Eric. Modernism ja mitmekülgsus" näol.

Lisaks kandideerisid eriilmelised Kalamaja muuseum, kus keskseks teemaks kogukond, Eesti spordimuuseum kaasava ja interaktiivse läbilõikega Eesti spordi loost, Tori hobusekasvatuse arhitektuuripärlisse kohandatud "Tori Pööning" ning ehedust pakkuv Eesti vabaõhumuuseumi kolhoosi kortermaja.

Näituste tase on viimastel aastatel olnud üsna ühtlane. On väga klassikalisi, kohati vanamoodsaid lähenemisi, mida on ilmestatud interaktiivsete lahendustega ja igati kaasaegseid ekspositsioone, kus on selgelt läbimõeldud sihtgrupid, pööratud tähelepanu ligipääsetavusele, leitud tasakaal teadmiste jagamise ja kogemuste pakkumise vahel. Ekspositsioonid töötavad külastaja ja kuraatori dialoogis.

Sarnaselt eelnevatele aastatele, kerkisid sellelgi korral konkurentsis esile väga põhjaliku sisulise ettevalmistusega projektid. Kui varasematel aastatel on nominentide seas olnud ka väiksemaid tugeva kontseptsiooniga töid, siis käesoleva aasta kolme parima näituse hulka jõudsid mahult suurejoonelised ekspositsioonid: "Eesti Spordi Lugu", "Kolhoosi kortermaja" ja "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700-1945".

Kõik kolm nomineeritud näitust on mitmekihilised, pakkudes vaatajale väga erinevaid võimalusi näitusest osa saamiseks ning selle nautimiseks. Just terviklik näituskeskkond ja võimalusterohke kogemus on sellel aastal  pjedestaalile jõudnud näitusi iseloomustavad jooned. Vaatamist ja tegevusi jätkub nii väikesele kui suurele külastajale.

Keskkonnad on põnevad, elamuslikud, külastajal on võimalus tunda ennast nii sees olijana kui vaatlejana, nautleja kui süveneja, teadmiste ammutaja kui ajaviitja rollis.

Milline on tänapäeva muuseumide roll?

Muuseumide roll on ajas muutunud. Tänasel päeval võib keskseks märksõnaks pidada ühiskondlikelt olulistel teemadel kaasarääkimist, olgu selleks siis rassiküsimused, keskkonnateemad ja taaskasutus, ligipääsetavus, kogukonnad, sotsiaalne ja sooline ebavõrdsus, tervis ja heaolu.

Nii võib ka uutes ekspositsioonides kohata nimetatud teemasid. KUMU püsinäituse projektiruum "Erinevuste esteetika", mis vaatles rassierinevuste kujutamist eesti kunstis 1920. kuni 1930. aastatel tekitas eesti ühiskonnas palju vastukaja. Vabaõhumuuseumi kolhoosimaja 1990. aastaid käsitlev korter vaatab sisse pereellu, kus argipäeva osaks on alkoholism, perevägivald ja allapoole vaesuspiiri elavad lapsed. Spordimuuseum on võidujoovastuse ja saavutuste kõrval pööranud tähelepanu keelatud võtetele nagu doping. Kalamaja muuseum on loodud kogukondliku projektina, kus linnaosa elanikud on kaasatud näituse tegemisse kogu loomeprotsessi käigus.

Muuseumid kutsuvad dialoogile

Teiseks oluliseks suunaks on muuseumikülastuse dünaamika muutus. Varasem kuraatori kui omamoodi õpetaja või teadja roll, kus info liikumine toimus ülevalt alla, on asendumas kahekõnega. Ekspositsioone arendades võetakse arvesse erinevate sihtgruppide vastuvõtuvõimet ja neile sobivaid meediume. Eraldi kihistused luuakse lastele, võimalusel erivajadustega inimestele.

Muuseumikülastus on aja veetmise vorm, mis ei anna vaid uut infot, vaid ka uusi kogemusi, olles suunatud erinevatele meeltele. See aitab kaasa inimese vaimse ja füüsilisele heaolu kasvule. Eriti praegusel keerulisel ajal on muuseumid turvalised keskkonnad, kus pere või sõpradega aega veeta või omaette mõtetel lennata lasta.

Elutempo kiirenemine on mõjutanud loomulikult ka muuseume. Suurte ekspositsioonide eluiga on oluliselt vähenenud: 20-30 aastat muutumatu püsiv näitus on minevik. Näitused on muutunud elavateks organismideks. Nad suhestuvad oma publikuga aktiivselt, tunnevad huvi, mida vaataja tahab näha ja toovad selle näitusesaali. Kõigile meele järgi olla ei saa. Näitus, mis ühte vaimustab, jätab teise ükskõikseks. Uute teadmiste allikana on muuseumid kindlasti ammendamatud.   

Milleks külastada muuseumi?

Muuseum annab suurepärase võimaluse saada sisukas ja elamuslik tervikpilt mingist teemast, mida muuseumi kuraatorid on mitmete aastate pikkuse töö ning kujundajate ja disainerite abiga valanud näituse vormi. Tuhandetest lehekülgedest teksti- ja pildimaterjalist on kuraatorid teinud kontsentraadi, andes külastajale võimaluse mõtiskleda, tunda. Muuseumi näidatav annab meile teadmisi, aga samas võimaluse saada raputust – meeldivat, vastuolulist, mõtet ärgitavat, mis meid igapäevarutiinist korraks eemale kisub ja uue hingamise annab, et taas sukelduda oma kohustustesse.

Muuseumis saab elamuse üksi käies, seltskondlikult aega veetes ja erinevas vanuses lastega mänguliselt ja teadmisi andvalt koos viibides. Mõnusaid perega koosolemise hetki pakuvad kõik selle aasta nominendid. KUMUs saavad vanemad toetuseks kuraatorite poolt loodud peremängu, et mastaapses näitusest valikuid teha, millele laste koos olles keskenduda. Spordimuuseumi näitus annab võimaluse vanematel rahulikult süveneda näitusesse, samas kui lapsed saavad tegutseda, katsetada, mängida.

Kolhoosielamus võib aja akendest sisse piiluda, korraks minevikku sukelduda. Maja, oma nelja erinevast ajast pärit kodu ja peredele suunatud tegevusalaga, pakub ehedust, mis võib tekitada väga erinevaid emotsioone, aga külmaks ei jäta kedagi. Elamus on see igal juhul, milline, see sõltub vaatajast.

Minge muuseumisse avatud meelega, laske ennast üllatada. Muuseum pakub kindlasti infotihedat teadmist, kuid tänapäeval ka väga palju muud.