Elutööpreemiad andis laureaatidele kätte peaminister Kaja Kallas, teaduse aastapreemiad ja Wiedemanni keeleauhinna haridus- ja teadusminister Liina Kersna ning kultuuri- ja spordipreemiad kultuuriminister Tiit Terik.

Kultuuri elutööpreemiad pälvisid tänavu kunstiajaloolane Jaak Kangilaski, arhitektuuriakustik Linda Madalik ning tõlkija ja literaat Mati Sirkel. Spordi elutööpreemia laureaadid olid Kaarel Zilmer ja Mart Siliksaar.

Riiklikke spordi aastapreemiaid antakse välja kuus ning preemiad pälvisid epeenaiskond kuldmedali eest Tokyo olümpiamängudel ning Katrina Lehis, kes võitis mängudel pronksmedali. Lisaks anti auhind ka Anett Kontaveidile, Rasmus Mägile, Eneli Jefimovale ja Raul Kudrele.

Kultuuri aastapreemiate laureaadid olid tänavu Kertu Moppel lavastajatöö ja Juhan Ulfsak peaosatäitmise eest Eesti Draamateatri lavastuses "Mefisto", prosaist, tõlkija ja orientalist Rein Raud ja muusik Taavi Kerikmäe. Aastapreemia pälvisid ka Kadi Polli ja Linda Kaljundi kuraatorinäituse, Kumu uue püsiekspositsiooni "Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700–1945" eest" ning linnaehitusliku uurimuse "Lõpetamata Linn" meeskond uurimuse, uurimust kokkuvõtva näituse ja raamatu eest.

Teaduse elutööpreemiad pälvisid sel aastal Eesti Kirjandusmuuseumi emeriteerunud vanemteadur Ingrid Rüütel ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor Ene-Margit Tiit.

Teaduse aastapreemiad pälvisid parimate teadustööde eest Ivo Heinmaa, Raivo Stern, Priit Väljamäe, Ants Kallaste, Toomas Vaimann, Anton Rassõlkin, Hans Tiismus, Pärt Peterson, Kai Kisand, Siim Veski ja Anneli Poska, Ebe Merilo, Hannes Kollist, Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm, Triin Vihalemm ja Karsten Brüggemann.

F. J. Wiedemanni keeleauhinna pälvis Mare Koidu silmapaistva tegevuse eest Eesti keeletehnoloogia ja arvutilingvistika rajaja ning arendajana.