Augustis tabas ränk paduvihm kirjandusmuuseumi. Remondi käigus oli majalt katus maha võetud, mistõttu pääses vesi ka kogudeni. Muuseumi direktor Tõnis Lukas ütles, et nüüd on selge, et ajaloolisest mälust õnneks palju ei kustunud. "Need lindistused, mis niiskust said ja mis ka kahjustatud on, olid digiteeritud, mingil osal rahvaluule kogude materjalidest on alumised read kahjustatud, aga need on dešifreeritavad."

Kui tööjõutundide kulu on raske hinnata, siis otsest kahju tekkis muuseumil Lukase sõnul 115 000 eurot. "Sellest summast 30 000 eurot oleme me praegu oma eelarvest juba katnud ja sisuliselt ei ole kahjusid välja nõutud ehitajalt, ei kompenseeri neid ka Riigi Kinnisvara AS ja võib-olla peame ka ehitajaga vaidlusesse minema, sest kindlustus ütleb, et keegi süüdi ei ole, aga keegi peab süüdi olema, kui katus oli maha võetud."

Muuseum on nüüdseks uputusest taastunud ja tavapärasteks tegevuseks on rohkem aega, seda küll ühe mööndusega. "Ühel mäluasutusel peab olema selge evakuatsioonivõime enne suuremaid kriise," ütles Lukas ja lisas, et see, kas tegemist on just sõjaliste kriisidega, on iseasi. "Praegu on rahvusvaheline foon see, mis peaks olema alarmeeriv ka kõigile mäluasutustele, kes rahva vaimuvara kaitsevad."