"Eri poolte vahel oleme saavutanud konsensuse, et see lisaressurss läheb suuremas osas laenutushüvitiseks. Tänu autorihüvitusfondile jõuab tasu kõige õiglasemalt neile autoritele, keda inimesed loevad ja laenutavad," ütles kultuuriminister Piret Hartman.

"Kindlasti väärivad meie kirjandusvaldkonna inimesed veelgi suuremat tasu tehtud töö eest, selle nimel peab töö jätkuma," lisas ta.

Autorihüvitusfondi 2023. aasta 650 000-eurosest eelarvest 500 000 eurot läheb tuleval aastal laenutushüvituseks ja 100 000 eurot paljundushüvituseks, 50 000 eurot jääb asutuse tegevuskuludeks. 

Samuti tõuseb rahvaraamatukogudesse teavikute soetamise riigi toetus 2023. aastal 147 000 euro võrra ligi 2 miljoni euroni.  

Sihtasutuse Autorihüvitusfond lõid 2004. aasta jaanuaris Eesti kirjanike liit, Eesti kirjastuste liit ja Eesti kujundusgraafikute liit. Autorihüvitusfondi eesmärk on hüvituse maksmine autoritele ja autoriõiguste omajatele avalikest raamatukogudest teoste laenutamise ja reprograafilise reprodutseerimise eest.