Tänavu on võõrkeeltesse tõlgitud 59 Eesti raamatut. Kõige rohkem inglise keelde, seejärel võrdselt palju soome ja läti keelde. Naaberriigid ongi Eesti tõlkekirjanduse peamised sihtmaad.

Soome keelde tõlgitud eesti autorite seas võidutsevad klassikud Jaan Kross ja Anton Hansen Tammsaare. Kaasaegsetest autoritest on kõige enam tõlgitud Tõnu Õnnepalu ja Indrek Harglat.

Tõnu Õnnepalul on soome keelde tõlgitud 10 raamatut. Kolm aastat tagasi registreeris ta end ka Soome kirjanike autoriõiguste ühingusse. "Mul oli ilmunud raamat "Paradiis" ja see oli väga menukas – just raamatukogudes laenutati seda palju. Tõlkija soovitaski, et võiksin ennast üles anda ja sealt võiks midagi saada," rääkis Õnnepalu.

Kirjaniku sõnul üllatas teda Soome laenutushüvitise suurus. "Ühel aastal oli see isegi kaks korda suurem kui see, mis ma Eestist sain. See mind üllataski. Mina ikkagi olen seal ju välismaa autor ja tasu väiksem. Ma ei ole seal ju mingi tuntud autor. Kui juba mina midagi saan, siis ma kujutan ette, et selline tuntum Soome autor võib sealt juba päris arvestatava toetuse saada," märkis ta.

Eesti autoritest kõige loetum on praegusel hetkel Indrek Hargla "Apteeker Melchiori" sari. Harglat esindab Soomes suur kirjastus ning tõlgitud on sarja kõik seitse teost. See tähendab, et ka laenutushüvitiste tipus domineerib Hargla. Kuigi Soome süsteem on autorite vastu helde, on Hargla sõnul esmatähtis väärtustada enda autoreid. See kehtib Hargla sõnul nii Eesti kui Soome laenutushüvitiste kohta.

"Kui ükspäev öeldakse, et nad enam välismaale seda raha ei jaga, siis ma mõistan, et see on Soome ostus ja siin ei ole kellelgi midagi õiendada. Samamoodi ei peaks meie seda raha – kui me vaatame enda rahalist olukorda ja kultuurirahastust tervikuna –, mis me kokku korjame, välimaale jagama," sõnas Hargla.

Eestis jagatakse järgmisel aastal laenutushüvitisteks ligemale pool miljonit eurot. Soomes on laenutushüvitiste eelarve 14 miljonit.