Kultuuriminister Piret Hartman tõdes, et hetkel on seis kirjanike autoritasudega keeruline. Kui eelmisel aastal oli autorihüvitiste eelarve tänu koroonameetmetele 500 000 eurot, siis tänavu on see summa poole väiksem.

"Loomulikult ei ole 250 000 ega ka 500 000 eurot, mis me kirjanikele pakume, piisav. Selleks, et kirjanikel oleks tagatud väärikas palk, on meie eesmärk toetusi järgmisel aastal tõsta. Kohtumisel kirjanikega tõid nad välja, et selleks, et see oleks tänastes oludes võrdne, peab see olema 1,3 miljonit eurot," sõnas Hartman.

Hartmani sõnul ei saa ta lubada, et riigieelarve läbirääkimiste tulemusena autoritasud 1,3 miljonini kasvavad, kuid olemasolevaga võrreldes peab summa vähemalt kahekordistuma.

"Praegusel hetkel on see, et kirjanikke võib juurde tulla ja raamatuid loetakse rohkem, kuid summa on ikka üks ja seesama. Ühel hetkel, kui see resurss kasvab, tuleks mõelda, kas proportsioonid on mõistlikud," märkis ta.

Kirjastuste liidu juhi Kaidi Urmeti sõnul on ajale jalgu jäänud nii autoritele makstav laenutushüvitiste summa kui ka teavikute soetamise toetus rahvaraamatukogudele.

"Hetkel me näeme, et raamatukogude toetus võiks suureneda vähemalt 30 protsenti ja tõusta 2,5 miljonini euroni, selleks, et raamatukogud suudaksid soetada uusi teavikuid sellises eksemplaarsuses, et need oleksid kättesaadavad. Elu on näidanud, et kui ajad on rasked, käivad inimesed raamatukogudes rohkem. Sellisel juhul ongi oluline, et teavikud oleksid kättesaadavad," sõnas ta.

Ühtlasi kinnitas Urmet, et järgmisel poolaastal on oodata raamatute hinna kallinemist.

"Meie raamatud on väga kallid ning mitmed kirjastused on oma hindu tagasi hoidnud, aga selleks, et toime tulla, on raamatute hinnad lähiajal tõenäoliselt tõusmas," sõnas ta.