Kultuuriminister Piret Hartman kinnitas, et autorihüvitusfond ei ole kasvanud juba aastaid ning on püsinud 250 000 euro peal, kuid hetkel lisanduv 400 000 eurot saab osaks baasrahastusest. "Eelmisel aastal oli tulenevalt koroonameetmetest võimalik seda ajutiselt kahekordistada, aga sel aastal oli see taaskord 250 000," sõnas ta.

Esialgu seda tõusu siiski riigieelarve läbirääkimistel kavas ei olnud. "Küll aga õnnestus meil eelarve läbirääkimistel saada üldkulude kasv, mille vahenditest me otsustasime seda väga maha jäänud autorihüvitisfondi tõsta," sõnas ta.

Hetkel käivad aga valdkonnasisesed arutelud, kuidas jagub lisarahastus täpselt laenutushüvitiste ja paljundushüvitiste vahel. "Siin ma tahan väga, et nii kirjanikud, kirjastused kui ka muud huvipooled ütleksid, mis on nende seisukohad," kinnitas kultuuriminister.

Kuigi autorihüvitusfond kasvab tuleval aastal pea kaks korda, soovis kirjandusvaldkond esialgu siiski veel suuremat rahastust. "Nende ettepanek oli 1,3 miljonit eurot, mis tähendab seda, et ega see mure meie jaoks lõplikult lahenenud ei ole, järgmisel aastal peame sel teemal majasiseselt arutelusid jätkama ja selle punktiga edasi tegelema," sõnas Hartman

"Meil on üldse plaanis võtta järgmisel aastal fookusesse vabakutselised ja loovisikud, et kuidas nende sotsiaalseid garantiisid ja sotsiaalmajanduslikku olukorda tugevdada, seega jääb lauale ka see autorihüvitusfond," mainis kultuuriminister ja lisas, et lisanduv 400 000 eurot pole kindlasti piisav, kuid pakub teataval määral lahendust.

Küll aga kinnitas, et kirjandusvaldkonna jaoks on kindlasti olulised ka täiendavad 150 000 eurot, mille eest on võimalik raamatukogudel osta rohkem teavikuid. "See hakkab kohe otseselt mõjutama nii kirjastusi kui ka kirjanikke," ütles ta ja lisas, et selle aasta lõpus on rahvusraamatukogul plaanis avada ka e-raamatukogu, mille jaoks on samuti ette nähtud 200 000 eurot teavikute ostmiseks.

Kirjastuste liit: suurem osa lisarahastusest läheb hetkel ikkagi laenutushüvitisteks

Autorihüvitusfondist moodustavad laenutushüvitised aga vaid ühe osa, samast summast makstakse lisaks ka paljundushüvitisi. "Fondi nõukogu otsustab seda, kui palju läheb laenutusse ja kui palju läheb paljundusse," selgitas kirjastuse liidu juhatuse liige Mart Jagomägi.

Möödunud aastal jagunes fond proportsionaalselt nii, et 63 protsendi kogu autorihüvitusfondist läks laenutushüvitusisteks ja 37 protsenti jäi paljundushüvitisteks, mis jaguneb pooleks autorite ja kirjastuse vahel. "See tähendab, et kirjastusetele läks mullu 18,5 protsenti kogu autorihüvitusfondi summast ja see protsenti ei ole ka kunagi suurem olnud," kinnitas ta.

Jagomägi sõnul läheb suurem osa praegusest lisarahastusest seega ikkagi laenutushüvitisteks. "Nädala lõpus saab autorihüvitusfondi nõukogu kokku ja lepitakse täpselt kokku, millised need vahekorrad olema saavad," ütles ta ja kinnitas, et samas on see summa olnud alati oluline ka kirjastustele. "Kuna seda makstakse välja aasta lõpus, siis kirjastused on seda tihti kasutanud oma töötajate premeerimiseks."