Kui 2019. aastal müüdi TOP100 olevaid raamatuid kokku 250 328 eksemplari, siis 2020. aastal oli see number 214 498, 2021. aastal 212 090 eksemplari ja 2022. aastal 199 971. Võrreldes 2022. aasta ja 2021. aasta numbreid, siis on langus olnud 5 protsenti.

Algupärase ja tõlkekirjanduse teoseid on läbi aastate olnud edetabelis enam-vähem võrdselt ja nii oli ka eelmisel aastal – algupäraseid teoseid oli nimekirjas 52, tõlkeraamatuid 48 nimetust. Võrreldes, kui palju on eesti autorite ja tõlkeraamatuid müüdud koguseliselt, siis 2022. aastal kasvas algupärase kirjandusteoste osakaal ja moodustas 64 protsenti. 2021. aastal oli see osakaal 58 protsenti.

Ilukirjandusteoseid on edetabelis 11 ja neid on ostetud kokku ligikaudu 17 000 eksemplari. Võrreldes 2021. aastaga on suur muudatus: 2021. aastal oli edetabelis 14 ilukirjandusteost ja neid müüdi umbes 31 000 eksemplari.

Kokku on saja enimmüüdud raamatu tabelis mitte-ilukirjanduslikke teoseid 49 nimetust kokku 88 080 eksemplariga. Enamus neist – 30 nimetust – on algupärased ja kokku osteti neid 57 370 eksemplari ning need moodustavad soetatud mitte-ilukirjanduslikest teostest 65 protsenti.

Lasteraamatuid on nimekirjas kokku 40 nimetust ja nende müügiarv oli taaskord kõrge – 94 965 eksemplari. Võrreldes 2021. aastaga selles osas olulist muudatust ei toimunud: endiselt on edukad kooliks ettevalmistavad raamatud ning suur huvi on väikelastele mõeldud kleepsu- ja mänguraamatute vastu. Lastele mõeldud ilukirjandusteoseid on nimekirjas kümme.

Kokku on edetabelis esindatud 14 kirjastuse raamatud. Enim menuraamatuid on edetabelis kirjastustel Koolibri 29, Varrak 20, Helios 10 ning Pilgrim ja Tänapäev 8 nimetust.

Eesti Kirjastuste Liit on loodud 1991. aastal  ja hetkel kuulub liitu 27 kirjastust-organisatsiooni. Raamatute müügi edetabelit on koostatud alates 2000. aastast ja välja toodud ka läbimüüginumbrid. Menuraamatute edetabeli arvestusse ei kuulu õpikud ja perioodikaväljaannete lisad, samuti ei kajastu seal teosed, mis ei kuulu kirjastuste liitu, nende hulgas näiteks Eero Epneri "Lembit Ulfsak", mis oli Eesti raamatupoodide müügitabeli tipus, Mauri Dorbeku "Ma tahan, Ma suudan. Ma võin" ja Ants Rootslase "Seitsme põlve müsteerium".