"Nuga südamesse"/"Un couteau dans le coeur", rež Yann Gonzales

Kaader filmist "Nuga südamesse"/"Un couteau dans le coeur". Autor: CAP/RFS/SCANPIX

"Tegevus toimub 1979. aastal pornotööstuses ja see räägib porno viimasest kuldajast, kui see žanrina teiste reas võrdsena 35 mm filmi pealt kinodes veel linastus. Aga see ei ole selle filmi teema," märkis Priimägi ja lisas, et seal hakkab tegutsema üks mõrvar. Ta tõdes ka, et selle filmi puhul sisu polegi niivõrd oluline.

"Seal lükatakse mingisugused sündmused käima, algab mingi tapmine, aga oluline on meeles hoida, et esmane on esteetiliste koodide tants, mis seal inimestele ette lükatakse." Ta lisas, et sellega tuleb kaasa minna. "See nõuab teatud investeeringut, et end sinna filmi sisse osta. Aga kui võtta seda muigega, siis on see kõik väga nauditav ja äge."

Ta tunnistas, et film pole lastele sobilik mitte niivõrd võimaliku pornograafilise sisu, kuivõrd vägivalla tõttu. "Ta laenab hästi palju itaalia giallo-filmidest, kus tapmine on alati hästi stiliseeritud. Verd lendab stiilselt valgele linale. Seda stilistikat tuleb ka tunda, et osata seda hinnata."

"Vabandust, et tülitan"/"Sorry to Bother You", rež Boots Riley

Kaader filmist "Vabandust, et tülitan"/"Sorry to Bother You". Autor: Annapurna Pictures

""Vabandust, et tülitan" on väga äge. See on nagu düstoopiline, paralleelne kaasaeg. Maailm, kuhupoole me tegelikult ka liigume. Maailm, kus üks suurkorporatsioon on võtnud maailma üle niivõrd, et pakub inimestele võimalust, et nad ostavad ta ära. "Ma hakkan sulle iga päev süüa ostma, aga sa töötad minu jaoks" – selline düstoopia," kirjeldas Priimägi.

"Peaosas on tegelane, kes on telefonimüüja ja avastab, et tal on lööki siis, kui ta teeb valgete häält – sellist nasaalset, natuke ninahäält inglise aktsendiga. Temast saab n-ö power caller ja ta hakkab tegutsema selle sama suurkorporatsiooni heaks ja need diilid, mida ta nende jaoks teeb, pole mingis mõttes eetilised ja seal tekib tal väga tugev moraalne dilemma."

"See on hästi terav ja äge kaasaja kommentaar selle aadressil, mis toimub – nii rassi teemadel, kui ka kapitalismi kriitika. Hästi must huumor. Režissöör Boots Riley sattus ka suurde sõnasõtta näiteks Spike Leega, kes võitis "BlacKkKlansmani" eest ühe Oscari, öeldes, et Spike Lee on liiga pehme ja reklaamib New Yorgi politseid."

"Skandinaavia vaikus", rež Martti Helde

"Skandinaavia vaikus" Autor: Pressimaterjalid

"Tegemist on uue eesti ja Martti Helde teise mängufilmiga. Pealkiri on "Skandinaavia vaikus" ja eks see on niimoodi, et vaikus on väga nõudlik tantsupartner nii vaatajale kui ka autorile. Vaikus ise ei paku midagi, vaikus tuleb kuidagi täita. Eks tal seal kohati samm läheb sassi selle vaikusega tantsimisel ka."

Ta tunnistas, et üldiselt ta väga hindab julgeid mõtteid. "Tehakse film, kus dialooge praktiliselt ei ole, on pigem monoloogid. Struktuurilt väga lihtne, väga konkreetne. Mul on tunne, et see on küll film, aga ta on ka esteetiline vormiharjutus kahe filmi vahel. Ta on eksperiment mingisuguse vormiga, mis on ära tehtud," kirjeldas Priimägi.

"Kui on juttu olnud sellest, et me peaksime otsima, milline on eesti film või milliseid eesti filme võiks teha, siis ma olen 100 protsenti selle poolt, et eesti film peaks olema midagi muud kui see, mida tehakse mujal. Meil peab olema mingi nägu selle asemel, et me jookseme teiste järgi ja püüame imiteerida midagi muud. See on kindlasti samm selles suunas, et otsida üles eesti filmi oma nišs ja hakata seda täitma."