Sel aastal jäi tantsupeolt välja rekordiline arv rühmi, sest ka osaleda soovijate arv oli rekordiline. Seega oli ka palju nurisemist, kas peo korraldajate valikud tantsijate selekteerimisel olid ikka õigustatud. Toimetaja Kadri Põlendiku stuudiokülalisteks olid rahvatantsuõpetajad Piret Torm-Kriis ja Liina Roop, kes mõlemad on sotsiaalmeedias tantsupeo konkursi teemal hoogsalt sõna võtnud.

"Inimesed olid täielikult häiritud sellest, et tantsupeo aasta on läinud mahakandmisele. Nad käisid aasta või isegi mitu aastat treeningutel, tellisid riideid, aga kõik päädis sellega, et nad peole ei pääsenudki.
Seda oli ruineeriv kuulata ja see puudutas mind hingepõhjani.
Kuna tegemist on juubelipeoga, oli nende tahe saada peole suurem, seega ka pettumus," rääkis Piret Torm-Kriis tantsupeo korraldajaid kritiseerinud Facebooki postituse tagamaadest.

Liina Roop seevastu leidis, et konkursil põrunud tantsijate meeleolu parandada ei saagi, sest tegemist on paratamatusega. "Naisrühmades ongi suur konkurents. Meiegi läksime konkursile teadmisega, et me ei pruugi saada peole. Kui inimene ei suuda võtta vastu negatiivset teadet, siis ei saagi ta minna konkursile. Matemaatika ütleb, et kõik ei mahu peole," rääkis Roop.

Saatekülalised arutasid, kas tuleks ehk muuta tantsupeo asukohta või kas leidub teisi mõistlikke viise, kuidas osalejate arvu optimiseerida, et kõik rahule jääksid. Seni pole tantsupeo korraldajad Kalevi staadionile alternatiivi leidnud. "See on meie Eesti pidu ja meie Eesti tantsijad peaksid saama tantsida! Kui nad sinna ei saa, kuigi on tantsud korralikult selgeks õppinud ja neil on asjakohased riided, siis midagi tuleks muuta," ütles Torm-Kriis. Ta pakkus välja, et kõik rühmaliigid ei peaks tantsima kõiki tantse, siis saaks peole kaasata veel ühe uue liigi, kes tantsiks omakorda ainult paar tantsu.

Liina Roop tõdes, et tõesti saab teha Kalevi staadionil joonised ka jooksuradadele, kuid kõigel on ka eetritagune osa. "Kui tänasel peol on kümme liiki ootamas tribüünide taga, ja kui sinna veel neid juurde võta, siis tekib ülerahvastatus. Tantsijad peavad ennast teistest läbi pressima. Ja looduslikud hädad ka: lapsed seisavad jalad ristis, kas jõuan tantsu vaheajal ära käia? Ka Tallinna elanikud on häiritud: tantsijad pressivad bussidest kohalikud välja. Neid ei saa tähelepanuta jätta. Nemad tahavad ka Tallinnas oma elu elada."

Ka piirkondlikud peod ei asenda tantsijatele täielikult üldtantsupidu. Suurele peole soovivad kõik, sest see on meedias kajastatud. "Kagu-Eesti tantsupidu on üle kandnud Tallinna Televisioon, aga miks ei võiks seda teha ETV?" rääkis Roop. Piret Torm-Kriis meenutas aga Seto tantsupidu, mida ei kajastanud ükski väljaanne, kuid kus kõik olid rõõmsad, sest said tantsida.

Tantsuõpetajate arvamused lahknesid ka üldtantsupeo konkursi hindamistulemuste avalikustamise küsimuses. "See on kahe otsaga asi. Ka mina tahaks teada, kuidas meie tansturühmal läks, aga ma kujutan ette, et kui ma jään peolt välja 0,1 või 0,5 punktiga, siis see jääks veel rohkem kripeldama," rääkis Roop. Torm-Kriis aga poodab hindamist ja hindamistulemuste avalikuks tegemist. "Kui meie rahvatants on juba võtnud spordi mõõtmed, siis hindame ja avalikustame."

Klassikaraadio Delta saateid saab järelkuulata siit.