Kolmapäeval avati pidulikult ja kõnede saatel renoveeritud laulukaar. Teie tegite kaarele eelneva ekspertiisi ja pakkusite välja uue lahenduse vanade puitpaneelide asemele. Kuidas ehitus kulges ja milline on laulukaare tervis nüüd?

Avamisel rääkisid poliitikud laudise vahetusest nagu oleks tegu olnud mõne puukuuri katuse laudise vahetusega. Nii lihtne see loomulikult polnud! Laulukaar projekteeriti aastatel 1957-60, tollal see oli ainulaadne maailmas. Arhitektide ja inseneride meeskond (arhitektid Alar Kotli ja Heino Sepmann, insenerid Heinrich Laul, Valdek Kulbach, Johannes Aare, Allan Sumbak, Helmut Oruvee ja Endel Paalmann - M.P.) sai hakkama vägiteoga, sest pool rippkatuse kontuurist ripub ju õhus, mida varem tehtud ei olnud.

1990-ndatel suurte patriootlike laulupidude aegu tegime ekspertiisi ja selgus, et lauljate tribüüni koormust oli lisasoojustuse ja muude isolatsioonidega tõstetud, mistõttu olid raudbetoonkandetaladesse tekkinud praod, mida tugevdati teraskonstruktsioonidega. Olen tegelenud laulukaarega 1994. aastast.

Laulukaare konstruktsioonis mängivad olulist rolli trossid. Millises seisus on need?

2016. aastal enam närv ei pidanud vastu, tahtsime uurida, mis seisundis on trossid. Otsustasime, et võtame ühe kandetrossi välja ja asendame uuega. Kusjuures mitu firmat ei julgenud seda tööd ette võtta, mõtlesid, et läheb käest ära. Baumost võttis selle teha. Lammutasime vana trossi laiali ja leidsime, et 20-30 aastat saab nende trossidega veel edasi marssida. 

Kui keerukas töö oli kaare puitlaudise vahetamine?

Vanade puitpaneelide asemel pakkusin välja ristkihtnaelpuitkooriku nagu on Tartu laululaval (Karl Õiger on Tartu laululava konstruktsiooni kaasautor - M.P.), mille alumine pind on palju siledam, kui algsel lahendusel. 2017 tegime Tallinna tehnikaülikoolis katseid. Laulukaare katusekonstruktsioonide puhul mängivad rolli lumi, mida võib talvel olla üle saja tonni, ja tuul.

Muinsuskaitsja Boriss Dubovik oli nõus, et teeme puitkatusele uue lahenduse. 2018. aastal hakkas töö pihta, ja muret oli sellega küllaga. Laud tuli painutada ja saada siis kõver laud eelmise laua soonde. Olin mures ka sellepärast, et ehitustingimused olid erakordselt kehvad, sügisel vihm ja jaanuaris algas lumesadu. Janti oli palju. Kõik tuli uuesti läbi arvutada. Rippkonstruktsioon üks raskemini arvutatavaid asju. 

Kui kaua uus laudis vastu peab?

Trossid tuli ära puhastada. See sai tehtud läikeni välja ja nüüd on need kaetud korrosioonivastase materjaliga. Laudis on klambritega kinnitatud, et tuul ei tõstaks. See peab vapralt vastu järgmised 50 aastat. Trosse tuleks jälgida nii 20-25 aasta pärast. Puurisime samuti välja teraskaarest proovid ja ei leidnud midagi. Lõpuks aga avastasime, et raudbetoonist tagakaarel betoon pudenes ja pinnalähedased sarrused roostes. Tuli teha korrosioonitõrje ja asendada puuduvad tükid. See kõik pikendas tööde valmimist. Alguses mulle ei meeldinud, et räägitakse kaarest. Kuid nüüd olen seisukohal, et selle kaare käitumises on kinni kogu muu mäng. 

Millist mõju avaldab uus lahendus kaare alt kostva laulu kõlale?

Avamisel ütlesid dirigendid Hirvo Surva ja Peeter Perens, et neile tundub, et laulukaar kõlab nüüd paremini. Kõla on parem tänu sellele, et kõlaekraan on alt sile - enne neelas pind heli. Järgmised kolm kümnendit peaks kaarega olema kõik korras. Kaare alumine laudis näeb parem välja, ta on naelutatud miljoni tsingitud naelaga. See on koorik, mis tõstab katte enda jäikust. Akustika puhul võib mõnikord tekkida tagasipeegeldust, aga sellel laulukaarel seda ei ole. Olen ikka öelnud, et vana konstruktsioon on nagu vana inimene, tal võib asendada luid, aga ta vajab pidevat hooldamist. Teda peab putitama. 

Mainisite, et laulukaare arhitektide ja inseneride tiim sai hakkama vägiteoga. Milles seisnes laulukaare tehniliste lahenduste uuenduslikkus?

Kõik suured rippkatused, kus trossivõrk on riputatud kontuurikaarte vahele, tuleb katuse vajaliku jäikuse saamiseks trossid eelpingestada. Tallinna laululava puhul oli see vajalik pingestusjõud 25- 30 tonni. Ülejäänud konstruktsioon (kontuur) pidi need jõud vastu võtma. Kui pool kontuuri ripub õhus, siis peab rippuv kontuuriosa neid jõude tasakaalustama. Selleks pidi rippuva esikaare iga jooksev meeter kaaluma viis tonni. Teraskaar oli selleks osaliselt täis betoneeritud, et tasakaalustada trosside tõmbejõude.

See kõik tuli välja arvutada. Mittelineaarset arvutust tehti tollal käsitsi. Koostati diferentsiaalvõrrandid ja lahendati neid kahekordsete integraalidega. Et vaadata, kuidas kõik looduses toimima hakkab, ehitati 1:25 mudel laboris. Professor Laul on öelnud, et kogu projekteerimine käis mudelkatsetuste tegemisega. Nüüd uue puitkoorikuga tegime need arvutused uuesti. Kasutasime tänapäevaseid arvutusprogramme.

Siin oli erinevate probleemidega üksjagu peamurdmist terve talv. Puukoorik töötab koos trossidega, ja see on keerukas konstruktsioon. 

TALLINNA LAULULAVA

Valmis 1960. aastal.

Esialgselt projekteeriti laululava 15000 lauljale, kuid hakkas mahutama rohkem.

Ehituse maksumus oli 12 miljonit rubla.