Kuula uuesti: koorijuht Lennart Jõela käis külas Klassikaraadios ({{commentsTotal}})

Foto: Klassikaraadio

Neidudekoori "Kurekell" looja Lennart Jõela on Tartu koorijuht, kes paistab silma tagasihoidliku iseloomu ja suurte tegudega. Ta on laulupidude üldjuht aastast 1987. Ka eeloleval laulupeol, kui Tartus tähistatakse 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost, juhatab 81-aastane Jõela koore.

"Laulupidu jääb! Aga oluline on tuua koorilaulu juurde lapsed võimalikult varases eas, sest just tugevad mudilaskoorid on laulupeotraditsiooni jätkumise alus," rääkis Lennart Jõela Klassikaraadiole:

Põlvamaa möldri pojast koorijuht-pedagoog Lennart Jõela on sündinud Kanepis, kümneaastaselt hakkas õppima akordionit ja läks siis tudeerima dirigendi elukutset. Tartu muusikakoolis lõpetamise järel sai ta orkestrijuhi kutse ja alustas pedagoogitööd Haapsalu muusikakoolis. Edasi tuli Tallinna Riiklik konservatoorium ja Tartusse tagasi jõudis ta alles pärast ülikooli lõpetamist.

Ametivend Uno Uiga kutsel algas heade mõtete linnas tihe töö muusikaõpetaja ja koorijuhina. Koorimuusikakallakuga Karlova gümnaasium on jäänud Lennart Jõela elutöö koduks – just siin pühendas ta veerand sajandit neidudekoorile "Kurekell".

Muusikaarmastus ulatub eluhommikusse, kui ta möldrist isa juures veskil oli sageli külaliste sekka kosta lõõtspilli rõõmsat viisi. Just lõõtspilli hakkas ka Jõela isa nõuandel kuulmise järgi ise õppima, edasi tulid mitmed teisedki instrumendid. 
1960ndatel Tallinna Konservatooriumis õppinuna kohtus ta tollaste suurkujude, tänaste legendidega – Tuudur Vettik, Jüri Variste ja parimais aastais Gustav Ernesaks. 

Konservatooriumi järel Tartusse pedagoogiks suunatud Lennart Jõela on juhatanud nii laste-, poiste-, nais- kui meeskoore, tema elutööks jääb aga neidudekoori "Kurekell" loomine ja selle kunstiline juhtimine pea kolm aastakümmet.

"Kurekell" oli seal ajal, 1980ndatel, pea sajast lauljast koosnev neidudekoor, kes analoogselt Tallinnas tegutseva tütarlastekooriga "Ellerhein" kasutas muusika õppimiseks relatiivset noodisüsteemi. "Jo-le-mi süsteem on väga hea, see annab suure eelise materjali kiirel omandamisel," kinnitab Jõela aastatetagust tööd. 

"Repertuaariga oli sel ajal kitsas ja mängu tuli panna kõik kodumaised ja välismaisedki tutvused, et uut muusikat juurde saada. Muusikat koorile valides pidasin alati vajalikuks, et sellel oleksid kaunid meloodia ja harmoonia." 
Tänapäeval kirjutatud muusikat peab Jõela liiga konstrueerituks: "Liiga palju on korduvaid motiive ja mõnikord tundub, et heliloojal on Pegasus perutama hakanud," naerab ta.

"Iga teos peab koori arendama, aga see ei tohi olla liiga nõudlik, et lauljal kaob kirg muusika vastu. Kõige olulisem ongi leida tasakaal lauljate võimete ja repertuaari sobivuse vahel, see on väga keeruline teema." räägib Jõela. 
"Laulupeo repertuaar on paratamatult selline, mis kõigile ei sobi, aga ka laulupeolaulikut koostades peaks esialgne valik teostest olema suurem." 
Laulupeotraditsioon Lennart Jõela sõnul hääbumise märke ei näita. 

"Meil tuli eelmise noortepeoga üldjuhtide sekka suur hulk noori andekaid koorijuhte, selles pole küsimus. Minu meelest on suurem probleem, et koorilaul on koolides vabatahtlik ja õpetajate palk kehva," muretseb ta. "Muusikaarmastus tekib varases eas ja mida varem laulab laps kooris, seda suurem on ka tõenäosus, et ta otsib endale ka hiljem mõne koori, kus laulda."

40 aastat tagasi oli kooride elu Eestis hea, koorid olid suured ja raha nende toetusteks jagus. "Praegu vaatan neid konkursse ja kahetsusega näen, kuidas 20-30-liikmeline koor on juba suur. Ahvatlusi noortele on tohutult, siin pole kahtlustki. Aga kuidagi tuleb ju ka koorimuusikaga edasi minna, sest kõik peab arenema edasi, kasvõi sammukesehaaval."

Lennart Jõela on laulupidude üldjuht aastast 1987, kui Heino Kaljuste kutsel osales ta noortepeol. "Laulupeo koori juhatades on kirjeldamatud tunded," usaldab ta. "Seda ei unustata elu lõpuni."
Ka eeloleval laulupeol, kui Tartus tähistatakse 150 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost, juhatab 81-aastane Lennart Jõela koore.

Lennart Jõela jutte ja arvamusi sai kuulata saates sarjast "Eesti interpreedid" pühapäeval, 2. juunil kell 9.
Kordus kolmapäeval, 5. juunil kell 21. Saate toimetaja on Marge-Ly Rookäär.

Toimetaja: Mari Peegel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: