Laulupidude tunnusmärkide autorite nimed jäävad enamasti saladuseks ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Laulupidude seost disainiga saab käsitleda väikevormide kaudu nagu kostüümid, lipud, vimplid, maskotid jms. Kõige rohkem on publik aga kokku puutunud rinnamärkidega, mida saab nüüd näha Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumi galeriis uuel näitusel.

Näitusel "Laulupidu 1869–2019. Kommenteeritud märgid" saab näha nende visuaalse identiteedi kesksete elementide, sümbolirohkete märkide lahtikodeeringuid, mis panevad kõnelema esmapilgul ehk märkamatud või oskuslikult kujunduslikuks tervikuks sulanud sümbolid, kirjatüübid ja muud detailid.

Märkidel kujutatut on kommenteerinud graafiline disainer ja disainiajaloolane Ivar Sakk.

Märk on kontsentreeritud pildilise info allikas, mis räägib ajastu vaimust, ürituse olemusest ja aktuaalsetest moevooludest. Laulupidude märgid peegeldavad eri riigikordi, ideoloogilisi valikuid ning esteetilisi eelistusi. Tihti on ühel laulupeol kasutusel olnud erinevaid sümboleid, kuid üks keskseid kujundeid on lüüra, antiikse jumala Apolloni atribuut. See ilmub esimese laulupeo märgil ning on nähtav viimati 21. sajandi künnisel, 1999. aastal.

Laulupidudelt on hästi teada heliloojad, dirigendid, kontsertide repertuaar ja osalenud koorid, sümboolika autorite nimed on aga vajunud unustusse. Selle näituse eesmärk on eksponeerida laulupidude tunnusmärke ning püüda välja selgitada nende kujundajate nimed. Mõnel juhul on see õnnestunud, kuid paljud märgid on jäänud siiamaani anonüümseks. Kõige viljakam autor on siiski teada – professor Paul Luhtein kavandas noore mehena oma esimese laulupeo märgi 1933. aastal ning viimase elukogenuna 1980. aastal. Tema loodud kujund, lüüra-kannel, esineb peaaegu kõigil 20. sajandi teise poole laulupidude visuaalidel.

Kuna eri autorite kujundatud originaalkavandeid ei ole teadaolevalt säilinud, on kasutatud läbi aastate trükis ilmunud reproduktsioone neid kohendamata. Need kujutised on omakorda suurendatud kümnekordseks ja märgile koondatud infokogum lahti seletatud piltjutustuseks.

Rahvusliku identiteedi seisukohast ülioluliste sündmuste märkidel kujutatud sümboolika ja detailid on reeglina väga kõnekad, andes aimu nii poliitiliste ja kultuuriliste eripärade, ajastuspetsiifiliste kujundusvõtete kui ka väärtushinnangute muutumisest läbi aja.

Näitust saadavad videojäädvustus laulupeo traditsiooni tähistamise 100. aastapäevast 1969. aastal ja valik metallmärke läbi aastate.

 

Näitus

"Laulupidu 1869–2019. Kommenteeritud märgid"

20.06.-15.09.2019

Näitust on toetanud laulu- ja tantsupeo SA.

Suur tänu Eesti teatri- ja muusikamuuseumile ja Eesti filmiarhiivile!

Laulu- ja tantsupeo käepaelaga on 3. -7. juulil sissepääs muuseumi tasuta!

Toimetaja: Mari Peegel

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: