Palju õnne uue lühialbumi puhul! Kuidas tunne on, kui see nüüd maailmale kuulatav on?

Kuna minu jaoks on see juba ammu valmis olnud, on veidi kahetised tunded - ühelt poolt muutu otseselt midagi, sest need asjad on mul kõvakettal olnud juba tükk aega, samas tuleb see järsku nagu paisu tagant välja ja saab ametlikuks.

Mul on alati olnud tunne, et laul, plaat või helitöö ei saa enne valmis, kui ta pole avalik, kuna selle hetkeni on seda võimalik muuta ja lihvida. Hetkest, mil see saab avalikuks, on ta järsku kõigile hindamiseks ja kiitmiseks või kritiseerimiseks.

Sinu muusikat võiks nimetada koroonabeebiks - esimene lühialbum jonas.f.k-na, "buda.01" ilmus täpselt sel hetkel, kui koroonalaine esimest korda üle maailma pühkis. Kui palju on see praegune aeg üldse sinu loomingut ja sooloartistina kujunemist mõjutanud?

"buda.01"-le tuli kindlasti kasuks, et see ilmus koroonaajal. Nüüd, kui elu on tasapisi uuesti käima minemas, on tunne, et kõik üritavad kaotatud aega tasa teha ja kellelgi pole aega, et muusikasse süveneda. Jäi mulje, et "buda.01" ilmumisel oli inimestel seda aega võtta.

Jonas.f.k projektiga on keeruline olnud see, et kui muidu on kontserdid käinud lugude kirjutamise ja produtseerimisega käsikäes, siis viimased poolteist aastat pole esinemisi olnud. Ma saan alles nüüd päriselt tunda, kuidas see muusika live-esituses mõjub ja kuidas see projekt kontserdil muutuma hakkab.

Sinu üks suuremaid esimesi ülesastumisi jonas.f.k-na oligi selle suve juulikuus Sume festivalil. Kuidas sellele esinemisele tagasi vaatad?

See oli mega. Sellist asja ei juhtu tihti, et inimesed tulevad veel mitu nädalat hiljem minu juurde jutuga: "Kuule, ma kuulsin, et su kontsert olevat väga lahe olnud". Oli juulikuu, suvi oli kõrgpunktis ja rahvas reageeris laval toimunule väga hästi.

"buda.01" oli sinu enda sõnul enda sisse vaatamine ja enese otsimine. Mis aga inspireeris uut albumit? 

Ta kõlab väga suviselt, vähemalt mulle endale. See oli midagi, mida silmas pidasin. Mulle on naljakas tundunud, et kõik Eesti suvehitid on alati kirjutatud lörtsise märtsikuu ilmaga, et jõuda suveks valmis. Mõtlesin, mis tunne oleks, kui päriselt soojast päikselisest ilmast mõjutatud hetkel midagi valmis klopsida. Kui ma ise nüüd kuulan seda albumit, siis tunnen, et see on väike järelhüüe suvele ja mul tulevad need suvemomendid hästi silme ette.

Olgugi, et kui suvel plaati teha, siis paratamatult tähendab seda, et sul läheb palju aega stuudios olemisele ja suve nautida ei saa. Aga sellegipoolest on mul hea tunne, et see sai suvel tehtud.

Kirjelda albumi valmimise protsessi kõige meeldejäävamat päeva. 

Seda saab võib-olla isegi panna kokku paari-kolme päeva peale. Käisin Kostja (Tsõbulevski - toim.) juures maal, Palmses. See oli veidi enne suve, aga juba suvise laine peal. Ma ütlesin Kostjale, et mul on paar lugu ja tunne, et oleks vaja kellegi teise vaatenurka asjadele. Kostjal oli pere parasjagu mujal ning ta võõrustas mind seal rõõmuga.

Kiirest linnatempost tulnuna, mõtlesin kõik lood ühe õhtuga üle käia, aga maale jõudes liigub aeg teistmoodi. Alguses läks paar tundi aega sisseelamiseks ja alles siis hakkasime lugusid ette võtma. Lõpuks jäin sinna kolmeks päevaks.

Me kuulasime minu demosid, kõrvale inspiratsiooniks muud muusikat. Vahepeal käisime metsas jalutamas, rääkisime niisama juttu ja siis võtsime jälle projekti lahti. Ärkasime hommikul üles, tegime süüa, vaatasime aknast välja ja tegime vahele jälle natuke muusikat. Nii see aeg möödus, aeglane kulgemine.

Nii me saimegi mu poolikutele paladele elu sisse puhutud. Huvitav kombel said lood, millega ta kaasa aitas, täpselt selliseks nagu ma tahtsin. Üksi poleks suutnud neid selliseks teha, Kostja panus oli ideaalne.

Mis oli see sisend, mida temalt ootasid ja said?

Me tunneme juba nii pikalt, nii et ma enam-vähem tean tema käekirja ja mida ta oskab süntesaatorite ja muu tehnikaga teha. Mul olid mingid mõtted ja lugude kondikavad olid paigas. Eks Kostja sai ka aru, et need on veel toored. Lugusid kuulates hakkas ta tasapisi erinevaid ideesi kompima ja vaatama, kuhu saaks mingeid kihte lisada, värvi juurde anda või kus üldse midagi ringi tõsta.

Ta paiskas hästi palju filtreerimata ideid projektidesse, tegin sealt valiku, edit'isin ja nii pika peale lood valmisidki.

Kindlasti ongi tihti hea töötada inimestega, kellega on ühine rada juba käidud, sest tunnete üksteist paremini.

Kaasmuusikute usaldama õppimine oli oluline märksõna selle plaadi puhul. Kui esimese plaadi tahtsin hambad ristis kõik ise ära teha, siis selle plaadiga kaasasin sõpru-tuttavaid. Muusika loomine, eriti sooloprojekti puhul, on väga tundlik teema ja lahti laskmine ning võõraste ideede vastu võtmine ei tule kergelt. Nende lugudega tundsin aga, et kui lased teistel toimetada, teha oma asja ja neid sealjuures usaldad, tunnevad ka nemad ennast mugavalt ja ideed, mis sealt tulevad, on palju paremad, sest nad on ise ka soonel.

Kui suur tähtsus on sõnadel sinu jaoks ja kui palju neile rõhku paned?

Mul tuleb eranditult alati enne muusika ja siis sõnad selle peale.

Eelmine EP oli üsna sissevaatav ja sõnadesse läks päris palju iseennast ja protsesse, mida parasjagu läbi tegin. Teise EP-ga tahtsin teadlikult vibe'i ja tunnet püüda ning sõnad on vähem isiklikud. Kuid kindlasti on lüürika minu jaoks ülioluline. Hea lugu kehvade sõnadega on ikkagi kehv lugu.

Kui rääkida muusikalisest vibe'ist, siis selle juurde käib ka jonas.f.k artistina, mis tundub olevat teatav alter ego. Kui sind tänaval näha, siis oled seljakoti ja mütsiga poiss, aga jonas.f.k on sädelevas pintsakus artist. Mida sinu jaoks muusikaline alter ego tähendab?

Olen enda peas ära jaganud selle, et Jonas Kaarnamets ongi see lihtne mütsi ja seljakotiga pillimees, kes mängib Frankie Animalis, teeb projekte ning mängib Noep'i või Erkiga (Pärnoja - toim.). Ja Jonas.f.k ongi selle projekti frontman, sädelev pintsak​ palja ihu peal. Mul on endal ka huvitav neid kahte asja lahus hoida. Karakteri taha saab isegi veidike ära peita ja julgeda teha asju, mida iseendana ei julgeks.

Oled vahepeal jõudnud vahetada plaadifirmat ning liikunud Tiksu alt Smuuv Recordsisse. Miks selline muutus?

Mulle on alati meeldinud erinevate inimestega koos töötamisega katsetada ja nii lihtne see muutuse põhjus oligi. Proovida, mis oleks teisiti ja mis muutuks. TIKS on mulle endiselt väga kallis, ilma nendeta seda projekti pole ja ma austan seda.

Kas uue plaadifirma alla minek ka albumi olemust mõjutas?

Ei, Smuuv tuli albumi välja andmise juurde kirjutamise protsessi poole peal. Mulle meeldib töötada inimestega, kes mind ja seda, mida ma teen usaldavad ja Smuuvi puhul kindlasti ka nii on. Ma arvan, et kui kolmandad osapooled hakkavad liialt palju loomingusse sekkuma, on see märk usaldamatusest. Muusikaline vabadus on kõige tähtsam.

Nüüd on tekkinud su albumitel selge ühine joon - "buda.01" on kirjutatud Budapestis ja "TLL.02" saanud nime Tallinna lennujaama järgi. Kui seda joont hoida, siis mis linn võiks kolmanda albumi nime inspireerida? 

Mul on mõtteid, aga ma ei taha midagi ära sõnuda või kindlalt lubada. Aga mul kindlasti on mõtteid...