Simo Runnel sõnas, et ta on tõlkinud eesti keelde kaks Pitirim Sorokini teost. "Esimene ehk "Meie ajastu kriis" oli tõlgitud inglise keelest, "Revolutsiooni sotsioloogia" vene keelest," ütles ta ja lisas, et sõda Ukrainas võib suhtumist venelastesse halvendada, aga Sorokin oli selline autor, kes oli sõdade vastane. "Nagu raamatust "Revolutsiooni sotsioloogia" näha oli, siis ka revolutsioonide vastane."

"Nooruses kuulus Sorokin ise Sotsialistide-Revolutsuioonide parteisse, kuid Oktoobrirevolutsioon pani teda revolutsioonides pettuma," selgitas Runnel ja mainis, et kuigi Eestis võidakse arvata, et laulev revolutsioon andis head tulemused, kuid Sorokini definitsiooni järgi on üldse kaheldav, kas see oli revolutsioon. "Temal oli revolutsioon ühe ühiskonna sisene võitlus, kui üks maa tahab vabaneda teise võimu alt, siis seda peab ta sarnaseks sõjaga."

"Raamatus "Revolutsiooni sotsioloogia" kirjutab Sorokin, et revolutsioonidel on küll ilusad loosungid, kuid need loosungid ei täitu, viiakse ellu loosungitele täpselt vastupidist poliitikat," kinnitas ta ja tõi välja, et Sorokin on uurinud väga paljusid revolutsioone ja teinud nende põhjal üldistuse, et kõigil revolutsioonidel on kaks faasi. "Esimene faas on demokraatlik, kui sõnavabadus suureneb, kuid teises revolutsiooni faasis hakatakse sõnavabadust maha suruma ning asutakse läbi viima hukkamisi ja vangistamisi."

"Eestlastele on Sorokin oluline ka selle poolest, et ta oli ema poolt soome-ugri päritolu, tema ema oli komi ja isa venelane," nentis tõlkija ja lisas, et pärast Oktoobrirevolutsiooni mõisteti Sorokin surma, kuid tal lubati siiski Venemaalt lahkuda. "Kõigepealt elas ta kaks aastat Tšehhoslovakkias ning hiljem läks ta ameeriklaste kutsel Ameerikasse, kus ta elas ülejäänud elu."

Tõlkija sõnul töötas Pitirim Sorokin põhiliselt sotsioloogia professorina. "Tema esimesed uurimused olid komide kohta, hiljem uuris ta Lääne-Euroopa ajalugu, selles ta leidis samuti tsüklilist arengut, ta tõi välja mitmesaja aastaseid tsükleid, kuidas vahepeal suureneb ühiskonnas religioossuse osatähtsust ning vahepeal meeleliste väärtuste osatähtsust, 20. sajandit pidas ta meelelise ajajärgu lõpuks ning arvas, et just ühest faasist teise ülemineku tõttu toimub palju sõdu ja revolutsioone."

Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastapreemiad antakse välja emakeelepäeval, 14. märtsil kell 18.00 Kirjanike Maja musta laega saalis. Auhinnatseremoonia otseülekannet saab jälgida ERR-i kultuuriportaalis.