1888. aastal esietendunud orkestrisüidi Šahrazadi loomisel oli helilooja Nikolai Rimski-Korsakovi inspiratsiooniallikaks idamaade kuulus muinasjutukogumik "1001 ööd".

"Šahrazadil jäime pisut rohkem originaalkontseptsiooni juurde, muidugi stiil on tänapäevasem. Aga lõpus on pööre, mis on originaalist teistmoodi. See on ootamatu pööre, mulle alati meeldib publikut kuidagi üllatada," tõdes koreograaf ja lavastaja Ricardo Amarante.

Igor Stravinski vene rahvajuttudest inspireeritud maailmakuulus ballett "Tulilind" sai Brasiilia lavastaja käe läbi täiesti uue, modernsema tõlgenduse. Lugu räägib pärast Maad tabanud katastroofi valitsevast diktaatorist, kes soovib inimesi tuleolenditeks muuta.

"Tähendus on sama, lõpuks on see armastusest, suhetest ja reetmisest. Aga me räägime seda lugu hoopis teistmoodi, kui originaalis," sõnas Amarante. "Minu jaoks on lavastus nagu kaks erinevat tantsufilmi – üks minevikus, mis on Šahrazad, ja teine tulevikus. Just kontrasti tõttu arvan, et see töötab väga hästi."

Lavastusmeeskonda tõi Amarante Brasiiliast kaasa veel ka dramaturgi ja kunstniku. Balletiartiste saadab Vanemuise sümfooniaorkester, kelle jaoks on dirigent Risto Joosti sõnul Stravinski ja Rimski-Korsakovi kontsentreeritud lühiteosed ühelt poolt suur väljakutse, teisalt ka võimalus muusikutel end väljendada.

"Sellise muusikalise kontsentratsiooni ja iluga balletimuusikat ma ei teagi, millal viimati on üldse Eestis esitatud. Loomulikult meil on ju suurepärased ühe tervikuna balletid Tšaikovskilt ja kõikidelt muudelt tuntud heliloojatelt, aga kui me räägime muusikalisest kontsentratsioonist, ühte konkreetsesse teosesse, siis siin on ikkagi vene muusika paremik esindatud," arvas Joost.

"Tulilind / Šahrazad" esietendub Vanemuise teatris 26. märtsil.