Vanalinnas jalutades tasub vaadata, kuhu astud. Tallinna Raekoja plats on nagu kuumaastik, kus üks lohk ajab teist muhku taga. Kõige rohkem lainetab maapind platsi selles nurgas, kus kunagi asus vaekoda. Seal on lausa näha endise hoone kontuurid.

Mis Raekoja platsi pinnast mõjutab?

"Eelkõige kindlasti külmakerked, mingil määral toimub ka võib olla pinnase uhtmine. Hinnanguliselt on sel aastal kuidagi eriliselt rohkem, võib olla on see tingitud ilmastikust, aga siin võib veel spekuleerida, et võib olla tulenevalt varemetest on aluspind sellise iseloomuga, kus need külmakerked on eriti rõhutatud." ütles Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti juhataja asetäitja Toomas Haidak.

Keskkonna- ja kommunaalameti kinnitusel ei ole Raekoja platsi vajumine lähedalasuvatele hoonetele mõju avaldanud. Et nii pinnase kui majade vajumine on vanalinnas laiem probleem, hakkas sealne selts umbes aasta tagasi probleemseid kohti kaardistama.

"Koos kesklinna valitsusega on selts püüdnud keskkonnaametilt sellele vajumisprobleemi lahendust leida," ütles Vanalinna seltsi juhatuse liige Eero Kotli. "Näiteks linnateatri juures, kus on sügavamale kaevatud ja kindlasti läbi tõmmatud ka veesooni, siis ega ei saa välistada, et siin Rataskaevu tänaval toimunud suur kasiino ehitus, et sellel on ka siia mõju."

Aga mis saab Raekoja platsist, kas augud ja lombid siin-seal jäävadki markeerima Tallinna esindusplatsi konarlikku pinda?

"Lühikeses perspektiivis sellised suuremad kerkimised ja vajumised ära parandada, et suveks oleks enam-vähem korras," ütles Haidak. "Aga pikemas perspektiivis vajab ka Raekoja plats tervikrekonstrueerimist. Siin ei ole eraldi sademevee kanalisatsiooni, mis on üks põhjus, et vesi seal pinna all jäätub. Me räägime umbes viie aasta perspektiivist. Meie järgmine töö on Pikal tänaval, mis praktiliselt tulebki siia välja ja sealt edasi kaaluksimegi Raekoja platsi rekonstrueerimist."

Raekoja platsi rekonstrueeriti viimati 20 aastat tagasi.