Tuletulemise 9. päeval, jaanilaupäeva hommikul, võttis Hiiumaa merepääste peotule Saaremaalt vastu poolel teel – Soela väinas. Hommikusest kohtumisest ei puudunud ka hiidlaste ja saarlaste nali, sest Hiiumaa poolt mindi ühe poi ning Saaremaa poolt teise juurde. Lõpuks leiti teineteist siiski üles ja tuli saabus Hiiumaale Sõru sadamasse. Sadamas tervitas tuld torupillil Helen Kõmmus ning sammud seati tule esimesse peatuspaika, Soome laeva Gullkrona mälestuspingi juurde. Helen Kõmmus vestis oma vanaisa Jegard Kõmmuse jääretke mälestustest, 1941. aasta jaanuaris toimunud merepääste aktsioonist ning rahvarõivais saabunud kohalikud said peotuld oma laternatega kaasa võtta.

Edasi rändas tuli traktoril Kassari poole. Tee peal peatuti Hiiu vägilase Leigri kuju juures ning sealt liiguti hobuvankril edasi Kassari rahvamajja. Rahvamaja juures, mis on varem tegutsenud nii kõrtsi kui ka koolina, kõlas Kassari haridusseltsi lugu. Koolijuhatajana on seal töötanud Marie Underi isa.

Teel Kärdlasse, andis hobuvanker Hiiumaa ja Kassari saare piiril tule üle motoklubile Insula Deserta ning järgmiseks peatuseks oli Vabrikuväljak, kus tervitasid tuld käsitöölised. Kunagise Kärdla kalevivabriku pärandist jutustas tantsulise etteastega rahvatantsurühm Kohvitantad ning ühislauludega esinesid Kärdla kiriku kammerkoor ja Kärdla kammerkoor. Vabrikuväljakult liikus tuli puhkama Kärdla kirikusse.

Pärastlõunal startis tuli kirikust retrovillises Soera talumuuseumi poole, teel anti see üle abipolitseinikele, kes tule muuseumi õuele viisid. Seal algas usin valmistumine jaanitulele minekuks: korda sätiti soengud, näha sai tantsusamme ja õppida koduse jaanijoogi valmistamise tarkusi. Kui ettevalmistused tehtud, suunduti jaanitulele Hellamaa kiigeplatsile.

Õhtu sai hoo sisse jaanitule ümber, mis süüdati nii laulu- ja tantsupeo tule kui ka võidutulega. Peotule süütas tänavuse tantsupeo "Iseoma" pealavastaja Helena-Mariana Reimann.

Peotule teekond Hiiumaal peatus kaheksas eri paigus ning pakkus rõõmu üle 2000 silmapaarile. Tule auks ja iluks kasutati mitmeid liikumisviise: see ületas merd päästealusel, rändas maal traktoril ja hobuvankril, põrises motoklubi ratturite käes ning liikus väärikalt käest-kätte. Õhtuhämaruses kandis puulaev Hiiuingel tule edasi Läänemaa poole.