"Sulatõtt ja teisi jutte"
Aapo Ilves
2026

Aapo Ilvesega on alati (olgu, enamasti) väga lõbus kokku saada. Nõndasamuti ta laulu- ja muude tekstidega. "Sulatõtt ja teisi jutte" (mille tagakaanel siivas hoiatis "Ettevaatust. See ei ole lasteraamat!") ei ole tõesti lasteraamat, ehkki miks ka mitte, ning, nagu pealkiri lubab, sisaldab ta sulatõtt. Ja teisi jutte. Jutud (ka mõned poeesid) on korjatud kokku päramiste aastakümnete pealt – mõnd olin varemgi märganud, teisi kaugeltki ei. Väga hea, et nad ühtekokku koondina näha ja saada on. Siia jagub arukaid mõlgutusi ja arutut hullupanekut, hoogsat huumorit ja teravat torkimist. Sõnu ei kulutata liiast, vaimupanek pole ju raisata. Juba teine lugu räägib sõnadest. Mäherdustest, ma meelsasti praegu ei ütleks, avastamisrõõmu ei või jätmata jätta. Lüürik ja lärmak ja looja ja loll kohtuvad iseenese kogumikus. Usun, et neil on tääl üheskoos siilikamakas pralle pluss muidu muhe õduvik. Pärast kusituhvlid jalga, saun juba köeb ja õlu on ilusti härmas.

Räpina suhtes ja seoses võibolla üks etemaid üllitisi üleüldse.

"Kaelkirjaku uhkus"
Toon Tellegen
2026

Toon Tellegen astub meiemaise lugeja manu üha kindlamal sammul. Ja ikka loomade kaudu – mis hetkes huugavate loomaaedlike loomaaednike murestiku taustal ehk natuke leevendab tüli ja tõmbab hõõgu maha. Ritsikast oleme lugenud, siilist oleme lugenud, nüüd on kaelkirjak kaelas. Või, õigemini, kaelata. Mõnd aega.

Tellegeni oskus ja osavus elukate kaudu inimlikke jamu klaarimaks kõnelda on vaimustavalt helge. Mina soovitaksin ta raamatuid ühekorraga nii mitmes vanuses lastele kui veel mitmemates vanustes nii-öelda täiskasvanutele. Loetagu ja räägitagu omavahel raamatutest, mindagu üle hulga aja üheskoos metsa või loomaaeda ja, uskuge mind, halvemaks ei lähe. Paremaks küll ja kindlasti. Kui on üks positiivset tarka tooni andev kirjanik varnast võtta, siis Tellegen.

Põgenevatest binturongidest kirjutaks ta raudpolt hüva raamatu, tuleb vaid vihjata.

"Keisrikoja piltnik Carl Oswald Bulla. Impeeriumi kroonik ja Saaremaa fotograaf"
Tõnis Liibek
2026

Pildiraamat – tore raamat. Ajaloopiltide ja -juttudega raamat – veel toredam. Fotostamise looga tuttavamad teadjad muidugi on Carl Oswald Bullast kuulnud, küllap olulikke ülesvõtteidki lapanud, aga vähegi laiema avalikkuse jaoks on seesinane üks ilmapilti avardav teos. Jah, me läheme siin saja ja enama aasta taha ning näeme koma loeme igavesti põnevat pildistikku/jutustikku ammustest aegadest. Mis tahavad tuliselt tuletamist meelde.

Kui ajalugu üldse pinget ei paku, jäetagu rahumeeles vahele. Aga kui kerge kripeldus hinges on, antagu hagu. Saab uut teadust nii muuilmast kui tsaaririigist, aga eeskätt ikka Eestist, rõhuga Saaremaal. Nojah, nii palju triibulisi seelikuid ei ole vist veel üheski fotoalbumis olnud. Ja mis siis. Ega see nüüd üksipäini fotoalbum ole. Mõnegi raamatu puhul olen, hambad ristis, hoidnud end tagasi esmalt pilte ära vaatamast. Siin võib küll esmalt sirvida ja siis asuda järjest lugema. Sest lugemise osa ongi esiotsas ja edasi järgneb aus album. Mõni sõna räägib rohkem kui mõni pilt ja mõni pilt ei tahagi sõna enese kõrvale. Silmale. Vägaväga väärtusjas väljaanne, ärge silmamata jätke.