Teadus-, ajaloo-, loodus- ja muule faktipõhisele sisuloomele pühendatud foorum ühendab loojaid, tootjaid, levitajaid, ringhäälinguid ja voogedastusplatvorme üle kogu maailma. Üks tööstuse peamisi probleemkohti on praegu vähenev rahastus ja kahanevad eelarved.

"Kongressi delegaatide jaoks on suurim väljakutse leida uusi rahastamisvõimalusi. Kas minna traditsiooniliselt ringhäälingult üle Youtube'ile, hakata sisuloojateks või leida rahastust fondidelt? Siinsetel inimestel seisab ees tohutu hulk väljakutseid," ütles kongressi peakorraldaja Sara Ramsden.

"Igal riigil on raskusi suurte ja oluliste dokumentaalfilmiprojektide rahastamisega. Koostöö rahvusvaheliste partneritega on oluline nii toimetuslikust kui ka rahalisest vaatenurgast. Tänapäeval pole see enam üksnes oluline, vaid lausa ainus võimalus selliseid projekte ellu viia," rääkis filmitegija Charlotte Cayre Tisseyre.

Kongressil käsitletakse ühe võtmeküsimusena ka seda, kuidas jõuda uue publikuni. Samuti keskendutakse tehisintellekti mõjule, mis kujundab ümber filmide tootmist ja kogu valdkonda.

"Tehisintellekti teemal on meil neli erinevat aruteluringi. See on televaldkonna jaoks suur väljakutse, sest mõned ringhäälingud aktsepteerivad selle kasutamist, teised aga mitte. Tehisintellekti tõttu kaovad töökohad kogu valdkonnas. Püüame alles mõista, kuidas selle uue, hämmastava, kuid samas hirmutava tehnoloogiaga toime tulla," ütles kongressi peakorraldaja Sara Ramsden.

PÖFF-i tegevjuhi Mikk Granströmi sõnul on kongressi Tallinnas toimumine ühelt poolt suur tunnustus nii festivalile kui ka Eestile, kuid teisalt hea võimalus kohalikel filmitegijatel ja teadlastel luua uusi otsekontakte.

"Kõik suured ja uhked dokumentaalfilmid, mida oleme harjunud telekast vaatama, saavad tegelikult alguse just sellistest kongressidest. Üks põhjus, miks siia tullakse, on soov leida sellest regioonist huvitavaid tegijaid. Kongressi korraldajad on oma kodutöö korralikult ära teinud. Kui rääkisime siin digitaliseerimisest ja tehisintellektist, siis Jaan Aru ongi siin, et tehisintellektist rääkida. Eesti on ju tegelikult esimene riik, kes sellisel kujul tehisintellekti hüpet näiteks hariduses teeb. Siin on väga paljudel riikidel väga palju õppida," sõnas Granström.