Live-elamus: Eesti Muusikaauhinnad 2015 - Villaste võidukäik ({{contentCtrl.commentsTotal}})

Eesti Muusikaauhinnad 2015
Eesti Muusikaauhinnad 2015 Autor/allikas: Martin Dremljuga/ERR

Igaastane kodumaise popmuusika tähtsündmus tekitab alati ja teenitult laialdast elevust: alates nominatsioonide pädevusest kuni show mastaapide, vahepalade leidlikkuse ja õhtujuhtide särani on sündmuse kõik detailid suurendatud tähelepanu all ja kommenteerimist jätkub veel nädalapäevadeks.

Igivana mure võidukohtade õigsuse pärast on aastate jooksul tuntavalt kahanenud ja nominatsioonide tähtsust hindavad kõige rohkem vast äramärgitud ise. Väljajäänute peenike naer on põhjendatud ja selge on, et muusikamaailma tegelikud hoovad liiguvad õlitatult ka väljaspool auhinnasära. Gala annab aga kindlasti huviväärse pildi kodumaise poptööstuse soovmõtlemisest, mille eesmärgiks on kõige rohkem silma jäänute parimateks pidamine ja publiku maitseid suunata püüdev mainekujundus. Seda, et muusika headust saab hinnata ainult tuntuse järgi, on valdava osa kuulajaskonna jaoks siiski raudkindel reegel - keegi, kelle nime ei teata, ei saa iial hea olla.

Seekordne kompott kattis sõbralikult pea kõik suundumused ja ühist, veidi tasapinnalist sära said nautida nii ilulaulikud, aeroobik-artistid ja indie-hipsterid, kui ka turvarokkarid ja avangard-popparid. Tõsi on, et aasta-aastalt on üldpilt liikunud muusikalise tolerantsi suunas, milles veel mitte väga ammu oli kibedaid puudujääke.

Sündmust väärtustas tasemel režii ja võimas sümfooniaorkester, mis lisas olulisi värve ka keskpärasematele vahenumbritele. Õhtut avanud Ott Leplandi etteaste kultiveeris tema meelelahutajast staari kuvandit ja oodatult jätkas mees juba õhtujuhi rollis, mida tal tuli kanda koos Inesega. Nagu ikka, pole ka õhtujuhid tähelepanust päästetud ja halastamatult skänneeritakse neidki. Väidetavalt oli see Oti esmakordne sellelaadne roll ja õhinapügal oli ilmselt seetõttu tuntavalt kõrgemal, kui vaja olnukski - sketšid rammisid täie hooga halva näitlemise skisoidsesse paradiisi, mida siis Ines oma tütarlapselikul moel tasandada püüdis. Kui aga Ott püüabki end väga vastuolulise ja kodeerimatuna näidata, on see pigem hea.

Konkurentsi hurmurite ridades pakub talle kindlasti ka Aasta meesartisti ja popalbumi võitja Karl-Erik Taukar, kelle siiras olek sümbioosis modellivälimusega on oodatud päästeingel tühimikku, mis tekkis peale Tanel Padari taandumist rokikuninga troonilt. Kuigi Taukar defineerib end rokkmuusikuna, omistas Aasta rockalbumi tiitli Elephants From Neptune, kelle etteaste koos sümfooniaorkestriga jäi jahedaks ja konstrueerituks, nagu ka kõrgustes ja kaugustes hõljuva olekuga Ewert And The Two Dragons'i vahepala. Tanja läbiviidud tantsuspektaakli väärtuseks jäigi sportlik imetlus läbiviidava popurrii aeroobsetes võimetes. Getter Jaani, nomineerituna Aasta naisartisti kategoorias, täitis lava Siiri & Viivi Sõnajalaliku olekuga, mille magusust kroonis loo lõpus lavale toodud isade ja tütarde kohmakas ühendkoor. Kõige ehedama ja säravama vahevaatemängu pakkusid aga Aasta Hiphop-albumi kinni pannud Genka ja Paul Oja, tõestades veelkord, et piisab ka lihtsalt iseendaks jäämisest.

Neljas kategoorias puhta töö teinud Curly Strings on aga hea näide vahelduse nõudlusest, mis popmuusika kopsud tegelikult tööle paneb. Superstaaritootmiste paralleelmaailmas tekkinud aktid toidavad ehedusevajadust ja nälga siiruse järgi, mis seekord on väljundi leidnud rahvalikus, aga maitsekas kantri-hübriidis. Eufooriale omaselt omistati rõõmurullidele ehk liiga suur sületäis auhindu, aga kes neid ikka enam andmisetuhinas loeb. Ka Curlyde vennasgrupeering Trad. Attack! näitas, et moodne maamulla hõng puudutab paljusid ja eks näis milliseid agrorünnakuid siis käesolev aasta juurde toob. Massiivse tänumantra voos tõusid esile Aasta alternatiivalbumi võitja Vaiko Epliku ja Aasta naisartisti ja elektroonikaalbumi tiitli saanud Maria Minerva täpsed ja selgepilgulised videokõned, kellest viimase pikka aega vindunud tunnustamise üle võib ainult siirast heameelt tunda. Tunnustamistele pani väärika ja olulise punkti Jaak Joala tänamine panuse eest eesti muusikasse. Kes aga nüüd ilma jäi, saab võtta koha sisse juba järgmise aasta tähelaboratooriumi ootepingil.

Toimetaja: Rutt Ernits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: