"Kontaktis" olid külas Sandra Uusberg ja Kristjan Üksküla ({{commentsTotal}})

Kristjan Üksküla ja Sandra Uusberg
Kristjan Üksküla ja Sandra Uusberg Autor/allikas: Ülo Josing/ERR

Eelviimases "Kontakti" saates istusid Hobuveskis maha Tallinna Linnateatri näitlejatest õde ja vend ehk Sandra Uusberg ja Kristjan Üksküla.

"Me oleme läbinisti linnalapsed - maakoduks oli meil Pärnu, seega maalõhna ei ole me kunagi tundnud," ütlesid Uusberg ja Üksküla ühest suust. "Suveti, kui me Pärnusse läksime, siis me mõtlesime seal igasugu huvitavaid mänge välja. Eriti meeldejääv on mäng "Detektiivibüroo", mille me mõtlesime põhimõtteliselt mängu käigus välja," kinnitas Kristjan Üksküla, et mängude loomine on neile alati meeldinud. "Mina olin aga sekretär, kes kirjutas kõik üles," mainis kõrvalt Uusberg.

Kristjan ja Sandra peavad mõlemad end ka väga suurteks mängusõpradeks. Üheks läbi aegade lemmikmänguks on neil mõlemal olnud Dixit. "Mu õpilased kinkisid mulle uue Dixiti versioon, ma olen väga õnnelik," kinnitas Kristjan. "Suureks saades on mu lemmikmäng olnud tegelikult ikkagi teatrimäng - seda mängitakse igal pool, nii Linnateatris kui Draamateatris," tegi ta iroonilise nalja ka teatri kohta. Eriti lemmik on talle aga ka "Maffia", mille kohta on oma lugu rääkida isegi saatejuht Veiko Tubinal.

"Mulle tundub, et teatrimängus ja lauamängudes on mingid sarnasused - on kindlad reeglid, mille keegi teine on välja mõelnud ja minul jääb see vabadus kasutada fantaasiat ja mängida," järeldes Sandra Uusberg, et teatud mõttes saab neid tõesti võrrelda. "Meil lihtsalt meeldis noorena näitemänge teha, kuid kõige suurem panustamine oli ikkagi kostüümidesse," sõnas Sandra. Kristjan Üksküla lisas, et tegelikult on Sandra kunagi noorena ka üritanud ühe teatrilavastuse kirjutada. "Sandra kirjutas mulle monotüki "Üksik kauboi", mida ma keeldusin mängimast - ilmselt oli see, et mis ma ikka üksi teen seal," leidis Üksküla.

Toimetaja: Kaspar Viilup



FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
EV100 kunstiprogrammi juubeliaasta avapauk Kumu kunstimuuseumis

Fotod: Kumus juhatati sisse Eesti 100. sünnipäeva kunstiprogramm

Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamiseks loodud kunstiprogrammis on ligi 100 kunstisündmust, mis jutustavad kunstikeeles Eesti olevikust, tulevikust ja minevikust. Eesti sünnipäeva tähistatakse kunstiga Ameerika Ühendriikides, Jaapanis, Itaalias ja mujal Euroopas ning samal ajal ka Virtsus, Valgas, Moostes, Sillamäel ja paljudes teistes Eesti paikades.

Arhitektuur
Neeruti mõisa tornikiiver vahetult enne mahaprantsatamist

Muinsuskaitseamet toetab pühakodade taastamist

Programmist „Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ eraldatakse 2018. aastal pühakodade restaureerimistöödeks 606 100 eurot, pühakodade kunstivara konserveerimiseks 13 177 eurot, projektdokumentatsioonide koostamiseks 13 700 eurot ning piksekaitsete ja signalisatsioonide paigaldamiseks 11 655 eurot. Aasta jooksul eraldatavate vajaduspõhiste toetuste reservi jääb sel aastal 15 854 eurot.

MUUSIKA
Arvamus
Mereparaad.

Sada Eesti mõtet. Andres Tiido

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: