Tõnu Karjatse: Kumu ÖÖ seisab selle eest, et igaüks saaks midagi ({{commentsTotal}})

Paul Jebanasam ja Tarik Barri
Paul Jebanasam ja Tarik Barri Autor/allikas: Tanel Tero

Kumu ÖÖ jõudis üle viie aasta uuesti tagasi ning muusikapeol käis ka Tõnu Karjatse - tema uuris eriliselt just öist elektroonikat.

"Usk inimkonda taastub, kui sedavõrd head üritused toimuvad..."

Kiwa võtab lühidalt kokku selle, millest kirjutavad kõik tagantjärgi ilmuvad arvustused möödunud KUMU ÖÖ kohta. Pole mõtet rääkida sellest, et üritus ise meelitab kohale väga mitut värvi ööliblikaid, kes muidu võib olla KUMUsse ei satugi, või et mõni joogine külastaja võib oma lobaga segada head kontserti. Ikka juhtub. KUMU ÖÖ (KÖ) programmi koostajad püüavad seista head selle eest, et igaüks saaks midagi, rõhk on siiski uuel ja intrigeerival helikunstil, välistamata ka vanemaid, olulisi artiste, kes praegust muusikamaailma kujundanud - tänavusel festivalil oli selleks legendaarne A.R. Kane.

Enne neid KUMU sisehoovis üles astunud Röövel Ööbik on legend siinsel muusikamaastikul, mõjutades otse või kaudselt praeguste indie-artistide helikeelt. Ööbikute puhul ei saa aga kunagi päris kindel olla, mida sa saad ja millises koosseisus nad esinevad. Seekord olid ÖÖbikud laval kolmekesi: Eesti karismaatilisemale lavakujule Tõnu Pedarule sekundeerisid DJ-dena Raul Saaremets ja Sten Šeripov. Kui Eesti oleks suurem riik, kus on suurem muusikaturg, oleks Pedaru teinud ammu oma soolokarjääri, esinedes maailma festivalidel kasvõi koos Mike Pattoniga. See, mida Pedaru puhul laval näeme, on see, kuidas olla muusikas. KUMU ÖÖ ülesastumise valem oli lihtne - DJ-d annavad rütmilise tausta, millesse Pedaru end sisse kirjutab, ja see mõjus ning nakatas, vaatamata jätkuvatele vihmasagaratele oli vähe neid, kes Pedaru esinemise ajal platsilt lahkusid. Õigupoolest on isegi raske öelda, kas dream pop'i kuningal A.R. Kane’il oli rohkem või vähem vaatajaid kui Pedarul.

KUMU viiendal korrusel esinenud Erik Alalooga lähtub hoopis teistsugusest loogikast - ta vastandub muusikast tekitatud ruumis olemisele selle ruumi tekitamisega. Torudest, ratastest ja metallvarrastest loodud instrumentidega tekitas Alalooga rütmilise koosluse, tuletades meelde, millest õigupoolest sündis “industrial” ja kas seda Eestis on üldse viljeldud.

Eesti tugeva elektroonilise muusika skeene üks esindajaid oli seekordsel KÖ-l Taipeis resideeriv mitmekülgne muusik Sander Saarmets. Tema uus projekt nimega V4R1 on suur samm edasi kunagisest mängulisest avangardelektroonikast. Improvisatsiooniline kergus on asendunud tõsisema ja sügavama kõlapildiga. V4R1 püüab hoopis laiema ringi publikut kui Muschraum, kuid mõlema projekti taga olev Sander Saarmets ei reeda oma põhimõtteid muusikuna, meloodilisus on peidetud helimassiivide taha ja mängulisuse asemel on žanriline täpsus. KUMU ÖÖ kavas oli V4R1-l terviklik albumimaterjal, vajaliku sisse- ja väljajuhatusega. Isegi siis, kui see ilmuks plaadil, jääks kuulaja ilma kontserdi visuaalsest küljest, mille oli teinud visuaalkunstnik Virge Loo. Loo abstraktsed maastikud täiendasid ja liigendasid Saarmetsa elektroonikat, viies kohati heli ja pildi isegi nihkesse.

Veelgi mõjuvamalt esines V4R1-le järgnenud briti duo Paul Jebanasam ja Tarik Barri. Jebanasami triloogia "Continuum", mille duo audio-visuaalse kompositsioonina ette kandis, on võrreldav leegis või välgus olemisega - ääretult intensiivne ja tihe ambientlik toonidevaheldus, mida saatsid Barri põlevad visuaalid, viis otse loomisprotsessi keskmesse, mingisugusesse ammendamatusse energiasse. Seda võiks nimetada isegi rokkmuusika kvintessentsiks, hõõguvaks ja plahvatusohtlikuks tuumaks, milleni Jebanasam elektrooniliste vahenditega jõudnud. See on suhe kunstniku ja maailma, looja ja loomingu vahel, protsess, millest kuulajal on harukordne võimalus osa võtta. Maailma harmoonia üdimesse on Jebanasam jõudnud liturgiliste ja ambientsete loopide segamise ning jagamisega. Meetod on lihtne, kuid tulemus võimas. Ehk kõige võimsam tänavuselt KUMU ÖÖlt.

Tahame veel selliseid öid, head korraldajad!

Toimetaja: Kaspar Viilup



Katja Novitskova näituse avamine KUMUs

Galerii ja video: Kumus avati Katja Novitskova isikunäitus

Rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti kunstnik Katja Novitskova avas täna oma päris esimese Eesti isikunäituse. KUMU kunstimuuseumis avaneb möödunud aasta Veneetsia Biennaali Eesti paviljonist tuttav düstoopne maailm täis elavaid masinaid ja piltskulptuure geneetiliselt muundatud eluvormidest.

Kadri Karro jagas "Terevisioonis" näitusesoovitusi

Kadri Karro näitusesoovitused: Novitskova, Lapin ja "Riik ei ole kunstiteos"

Areeni peatoimetaja Kadri Karro andis tänahommikuses "Terevisioonis" kolm soovitust põnevamate näituste kohta, mida lähiajal külastada. Valikusse jõudsid Katja Novitskova neljapäeval avatav isikunäitus ja Leonhard Lapini ülevaatenäitus Kumu kunstimuuseumis ning EV100 raames avatud "Riik ei ole kunstiteos" Tallinna kunstihoones.

FILM
Guillermo del Toro "Vee puudutus"

Filipp Kruusvall: "Vee puudutus" on ennekõike muinasjutt

Guillermo del Toro "Vee puudutus" heitleb Oscari-lahingus ei rohkem ega vähem kui kullale. Kriitik Filipp Kruusvall rääkis "OP-ile", et kuigi "Vee puudutus" on suur segu kõikvõimalikest erinevatest žanritest, on ta ennekõike ikkagi muinasjutt.

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Eesti noor disain "Uus vaev" avamine

Galerii: tarbekunsti- ja disainimuuseumis avati Eesti disaini vastuolulisi 80ndaid käsitlev näitus

Neljapäeval, 22. veebruaril avati Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis 1980. aastaid kui Eesti disaini üht vastuolulisemat ja keerulisemat kümnendit esitlev näitus. Näitus pealkirjaga "Uus vaev. Eesti noor disain 1980. aastatel" keskendub tollal alustanud noorema põlvkonna esindajatele ja nende loovate väljundite tutvustamisele. Tegemist on esimese laiema Eesti disaini seda kümnendit kajastava käsitlusega.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Mihkel Kunnus on semiootik, publitsist, esseist ja kirjanduskriitik.

Mihkel Kunnus: kriitikupalk oleks hea samm edasi, kuid tekitaks tugeva avaliku surve

Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Indrek ibrus rääkis hiljuti ERR-ile, et ajakirjandus on kriisis ning süsteemne kultuurikriitika toetamine aitaks kultuuriajakirjanduse taset tõsta. 2015. aastal lõi kultuuriministeerium kirjaniku- ja kunstnikupalga projekti. Pärast kolme aastat on palgasaajate arv tõusnud kümnelt kuueteistkümnele. Kas sarnast palka või stipendiumi oleks vaja ka kultuurikriitikutele? Semiootik ja kirjanduskriitik Mihkel Kunnus ütles, et stipendium või süsteemne tasu kriitikule oleks hea samm edasi, kuid teiselt poolt tekitaks see tugeva avaliku surve.

"Kutsu mind oma nimega" ("Call Me By Your Name")

Tõnu Karjatse filmikomm: kaunis armastuslugu "Kutsu mind oma nimega"

Itaalia filmilavastaja Luca Guadagnino sensuaalne, romantiline draama "Kutsu mind oma nimega" on juba saanud auhindu parima kohandatud stsenaariumi eest, stsenaristiks on James Ivory ja algallikaks André Acimani romaan. Eeldatavasti läheb filmil hästi ka Oscarite jagamisel, sest teised konkurendid on vähemalt selles kategoorias mõnevõrra nõrgemad.

Eestlased tormavad kingitusi ostma alles 23. detsembril.

Sada Eesti mõtet. Eesti rahvas ametist ja mõistusest

Vikerraadio on valinud välja sada mõtet, mis iseloomustavad seda, kes me oleme, kust me tuleme ja kuhu me läheme.

Alates esmaspäevast, 8. jaanuarist kõlab "Vikerhommikus" kell 7.55 üks Eesti mõte. Kirjalikult avaldab mõtted ERR kultuuriportaal.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: