Arvustus. The War on Drugs pööras pilgu sissepoole ({{commentsTotal}})

Adam Granduciel ja The War on Drugs
Adam Granduciel ja The War on Drugs Autor/allikas: AFP/ Scanpix

Uus plaat
The War on Drugs
"A Deeper Understanding" (Atlantic)
9/ 10

The War on Drugs alustas juba 2005. aastal, kuid tõeline läbilöök lasi end oodata kolmanda plaadini üheksa aastat hiljem. "Lost in the Dream", võimas segu Springsteenist, Dylanist ja modernsest heliproduktsioonist, ammutas endasse ja vallutas hulga aastalõpu edetabeleid. "A Deeper Understanding" jätkab sealt, kus kuueliikmeline Philadelphia kollektiiv viimati pooleli jäi, nagu poleks vahepeal ühtki takti vahele jäänud.

Vale oleks siiski väita nagu oleks tegemist lähemal uudistamisel katsega edu toonud vormelit tuimalt korrata. Kui "Lost in the Dream" oli oma pikalt-pikalt kulgevates kitarrikäikudes eepiline, ambitsioonikas ja kergelt krüptilinegi, siis "A Deeper Understanding" pöörab pilgu sissepoole. Need kümme lugu räägivad isiklikul tasandil üksindusest ja igatsusest, üritades aru saada, kuidas keerulises maailmas terve mõistuse juurde jääda.

Võiks lausa öelda, et ansambel on muutunud siin paar kraadi pehmemaks ning romantilisemaks, mida reedab juba avapala "Up All Night". Bändi helikeel on mitmekihiline, kergelt unenäolise tunnetusega: žanriliselt võikski alguse atmosfäärika järel esimese hooga määratleda unenäopopmuusikaks (dream pop). Taustal pulseerivad süntesaatoribiidid, rohkelt on kasutatud erinevaid heliefekte, kõige selgemalt äratuntav element muusikas on ansambli liidri ja peamise lookirjutaja Adam Granducieli vokaal.

"A Deeper Understanding" võib küll olla eelkäijast märksa tundlikum ja õrnem, kuid ansambel võtab oma peamised eeskujud siiski klassikalisest rockmuusikast. Suuremat osa albumist kannavad seega edasi kitarrikäigud. Teine lugu, "Pain", sõnastab kõige selgemalt teemad, millega plaat tegeleb ja millele ka pealkiri viitab – "pull me close and let me hold you in / give me the deeper understanding of who I am" – püüde iseendast aru saada. See on melanhoolne ja otsiv muusika.

Päris norutama ansambel siiski ei jää. Singel "Holding On" (vt alt videot) tõstab tempot mitu korda ega jää viimaseks energilisemaks palaks plaadil. Üks kõrghetki, "Nothing to Find", meenutab näiteks pisut kõrgaja Dire Straitsi. Taustale kõlav suupill on seejuures täiuslikuks garneeringuks ja tantsupartneriks kiirteed mööda liuglevatele kitarrikäikudele. Ka kiirematest lugudest kõlab siiski läbi seesama otsiv ja igatsev sisekaemus, mis kogu plaati kannab.

"I recognize every face / But I ain't got everything I need / If I'm just living in the space between / the beauty and the pain / It's the strangest thing," laulab Granduciel loos "Strangest Thing". "A Deeper Understanding" toimetabki kusagil ilu ja valu vahepeal, olles korraga mõlemat. Tänu esimesele ei muutu kordagi lihtsalt depressiivseks ja tänu teisele ei jäta tühja ilulemise muljet.

Kõige suuremaks väljakutseks saab õigupoolest ilmselt maht, sest album ulatub oma kümne palaga lõpuks koguni 66 minutile. Seda on kuus minutit rohkem, kui niigi mastaapset "Lost in the Dreami". Lihtsust ja lühidust armastavas maailmas ujub The War on Drugs igatahes vastuvoolu – ka esiksingel "Thinking of a Place" vältab 11 minutit. Tundub, et igas bändi loos on peidus oma väike heliline ja emotsionaalne universum.

See on pimedas ja üksinda kuulamise plaat. Kõrvaklappidest pimedas toas või õhtusel tänaval jalutades kuulamise, öhe kadumise plaat. Sel plaadil on jõudu kurvastada, puhastada, väsitada, vaimustada. Kõige lihtsam vastus ansambli küsimusele, kes nad on, oleks ilmselt tõdeda, et üks hetke Ameerika tähelepanuväärsemaid ansambleid, kes on saanud maha teise väikestviisi meistriteosega järgemööda.

Toimetaja: Madis Järvekülg



"Pidu"

Tõnu Karjatse filmikomm: seebiooperlik karakteridraama "Pidu"

Sally Potteri veidi üle tunni kestev “Pidu” on tänapäeva kinotrende arvestades eksperimentaalse maiguga, laiemas ajaloolises plaanis aga kammerlik tragikomöödia (dramöödia) inimestevaheliste kokkuleppeliste koosluste ja sidemete haprusest.

FILM
Filmikassett "Paha lugu"

Arvustus. "Pahade lugude" kõikuv dünaamika

Filmikassett "Paha lugu"

"Nissan Patrol”
režissöör: Andres Maimik ja Katrin Maimik

“Varakevad”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

Kokkulepe”
režissöör: Gustaf Boman Bränngård ja Rain Tolk

“Nõiutud”
režissöör: Maria Avdjuško

“Jõulumüsteerium”
režissöör: Katrin Maimik ja Andres Maimik

6/10

TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Artur Talvik

Artur Talvik: Ojasoo on karistuse saanud, ärme viska teda ühiskonnast välja

Vabaerakonna esimees, riigikogu liige Artur Talvik on president Kaljulaidilt iseseisvuspäeva vastuvõtu kutse juba saanud ja lubab kindlasti 24. veebruari õhtul Eesti Rahva Muuseumi kohale minna. Teda ei häiri „absoluutselt mitte“ , et riigipea vastuvõtu ühe põnevama osa – kontsertetenduse – lavastab teater NO99 ja Tiit Ojasoo.

Paavo Järvi

Paavo Järvi: Eestil on juba selline maine, et sealt tuleb midagi huvitavat

16. jaanuaril toimus Estonia kontserdisaalis Erkki-Sven Tüüri 9. sümfoonia esiettekanne Eesti Festivaliorkestri esituses ja dirigent Paavo Järvi juhatamisel. Eesti Vabariigi sünnipäevaks valminud teos kannab pealkirja "Mythos" ning toob kuulajani helilooja nägemuse eesti müüdi kujunemisest.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: