Arvustus. Einstürzende Neubauteni timmitud intensiivsus ({{commentsTotal}})

Einstürzende Neubauten 2013. aastal Bolognas Estragoni kontserthallis.
Einstürzende Neubauten 2013. aastal Bolognas Estragoni kontserthallis. Autor/allikas: Flickr.com/l o r e n a

Kontsertelamus

Einstürzende Neubauten Helsingi Musiikkitalos

24. november

Kui oled kuulnud ja näinud midagi, mis sind liigutab, siis võib olla seda päris raske sõnadesse panna. Võiksin ju öelda, et laupäeval Helsingi Musiikkitalo saalis nähtud Einstürzende Neubauteni etteaste oli mu elu suurim kontserdielamus, aga see oleks ebaaus. Mil moel saaksin ometi järjekorda panna nii erinevaid muusikuid kui Acid Mothers Temple, Bobby McFerrin, Kraftwerk ja nüüd nemad? Küllap ei tule ka esimese hooga meelde mõni, kes tegelikult selles loetelus peaks olema. Aga äge see kontsert igatahes oli.

Viimastel aastatel hulgal nostalgiabändide ülesastumistel käinud inimesena pean kiitma Einstürzende Neubautenit ühelt poolt profilt tehtud esituse eest (kui vaadata YouTube'ist pea kaheksa aasta eest Pariisis toimunud kontserdi avalugu "The Garden", siis algas see peaaegu üks ühele samamoodi, ainult pillimehed on vähe vanemaks jäänud), teisalt aga meeldiva spontaansuse eest.

Vastupidi mõnelegi teisele muusikule ei tekitanud laulja Blixa Bargeld ega ülejäänud bändiliikmed kahtlust, nagu nad räägiks lugude vaheaegadel mustmiljon korda harjutatud juttu ja mitte lihtsalt seda, mis parajasti pähe tuleb. Eks see mõistagi ole lihtsam ka, kui nii harva esineda – see oli Einstürzende Neubautenil tänavu alles viies kontsert, rohkem praegu ülesastumisi plaanis pole. Laval tarbiti kergelt jooke, mis vähemalt pealtnäha polnud alkoholivabad.

Tuleb olla rõõmus, et möödas on see aeg, mil 1. aprillil 1980 Lääne-Berliinis alguse saanud Einstürzende Neubauten laval suruõhuhaamri ja segumasinaga askeldas. Eks sellisel agressiivsel radikaalsusel ole ka oma võlu, kuid praeguseks on kollektiiv õppinud oma agressiooni väga mõõdetult ja sihipäraselt suunama. Eeskätt hiilgaski kontsert vaoshoitud ja hoolega timmitud intensiivsusega. Iga lugu kõlas kui mõne üpris hea bändi kontserdi tipphetk, esitajad aga ei läinud seejuures isegi kuigi higiseks.

Omapäraseid instrumente kasutavad nad endiselt. Nii läksid laupäeval muu hulgas käiku sigarett, lennuki reaktiivmootori turbiini sisu ja lööktrell. See polnud mingi eputamine, kontserti kuulates oli ilmselge, et just sellist häält peab selles kohas kasutama.

Harva näeb laval bändi, mille puhul tunned, et nad võiksid olla kes iganes. Näiteks peavoolu megastaarideks eksinud underground-kamp, nagu Depeche Mode, või saksakeelse kultuuriruumi popi kohalikud tähed, parimas Herbert Grönemeyeri võtmes. Nemad aga on otsustanud, et nad ongi selline ansambel, mille osad lood on saksa, osad inglise keeles, mis teeb aastas ühe käe näppude jagu kontserte ja mille puhul ringreisi nimi "Greatest Hits" on päevselgelt iroonilise tooniga. No pole ju neil hitte ja üsna veider oleks, kui mõni tulekski.

Laulude valik oli suures osas sellest sajandist, enamasti samad, mis kahe aasta eest ilmunud kogumikul "Greatest Hits" (mille kujundus muide meenutab kellegi isekeevitatud CD-R-i, mäletate ju veel selliseid asju), kuid mitte ainult. Vanim pala oli 1989. aasta albumi "Haus der Lüge" nimilugu.

Igatahes, kui mõnikord tulevikus nende kontsert vastu jalutab, minge kindlasti vaatama.

Toimetaja: Merit Maarits



ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: