"Elu tähtede keskel"/"High Life", rež Claire Denis

Kaader filmist "Elu tähtede keskel"/"High Life". Autor: AP/SCANPIX

"Elu tähtede keskel" räägib väiksest seltskonnast, kes on kosmoselaeval teel eikuhugi ja sellest, kuidas nad oma elu seal korraldavad ja uuesti üles ehitada püüavad mis neid ees ootab.

"Prantsuse režissöör Claire Denis on alati muidugi teada-tuntud olnud selle poolest, et erilist lootust ta inimkonnale kunagi andnud ei ole." Ta lisas, et tema filmid suudavad selles osas, millised jätised inimesed olla võivad, ikka alati ka üllatada. "Mingis mõttes on siin ka lootust üsna napilt. Me ei tea, kas neil on sellest olukorrast väljapääs või mitte."

Claire Denis'd on alati huvitanud ka eetika piirid, märkis Priimägi. "Kui sa oled piirsituatsioonis nagu see, siis loomulikult muutub see, mis on lubatud või keelatud ja muutuvad tabude piirid. Tabud on tal ka mingisugune kinnismõte."

Ta ütles, et suhtuks sellesse soovitusse vaataja asemel kerge ettevaatusega. "See on väga kummaline tükk. Kui keegi läheb seda vaatama ja talle see absoluutselt ei sobi, siis ma saan sellest ka aru. Aga pärast ta ikkagi ärgitab mingeid väga kummalisi tundeid ja mõtteid, selles mõttes on ta kindlasti ainulaadne."

Priimägi tõstis esile ka filmi põnevat näitlejaterivi. Näiteks mängib seal Ameerika hip-hop'i duost Outkast tuntud André 3000 ja Mia Goth, kes on tema sõnul suurepärane uus ja väga huvitav staar. "Lahe seltskond ja tuntud ja tugev tegija," lisas ta.

"Elu tähtede keskel" ei ole kindlasti tegevuse peale üles ehitatud, tõdes Priimägi. "Loodud on mingi keskkond ja vaadatakse, kuidas see seal käärib või edeneb."

"Miks me tahame luua"/"Why Are We Creative: The Centipede's Dilemma", rež Hermann Vaske

Hermann Vaske film "Miks me tahame luua" ("Why Are We Creative: The Centipede's Dilemma"). 

Priimägi tõdes, et filmi pealkirjas esitatud küsimus on selline, millele ei olegi vist võimalik vastust saada. "Seda teab ka see mees ette, kui ta seda vastust otsima läheb." Filmi režissöör on saksa reklaamimees Hermann Vaske, kes on reklaamitöö käigus endale kokku ajanud paraja hulga raha ja korraliku identiteedikriisi, kirjeldas ta.

"Tal on mingil moel olnud väga hea juurdepääs kuulsatele inimestele, keda ta järjest ette võtab ja neilt küsib, miks nad on loovad, kreatiivsed ja ühtlasi laseb neil joonistada mingeid selleteemalisi pilte oma vihikusse või kaustikusse."

Midagi väga suurt Vaske tema sõnul siiski sealt sünteesida ei suuda, sest inimesi on seal arhitektidest ja muusikutest kuni poliitikuteni välja. "Nende kõigi loovimpulsid ja ka resultaadid on nii totaalselt erinevad, et ei saa tulla mingitelt ühtsetelt põhimõtetelt. Pigem on see protsess, kuidas üks mees jääb oma kinnismõtte täielikku lõksu ja 30 aastat küsitleb seda absoluutset Who's Who'd [perioodiline väljaanne, mis loetleb kaasaja kuulsaid inimesi – toim] . Siin on kuulsuste paraad. See on juba sellepärast väga huvitav, et kes on popkultuuriga teemas, sellel on tõeliselt huvitav vaadata kõiki neid inimesi seda teemat kommenteerimas."

Priimägi ütles, et teda ennast see film sellele küsimusele mõtlema ei pane, pigem ta vaatab, kui loovalt on nad sellele küsimusele vastanud. "Eriti huvitavad on need n-ö pildi või kirjalikud osad, kuidas inimesed käeliselt suudavad väljendada seda ühte, suhteliselt praktilist küsimust nii erineval moel."

"Õnneseen"/"O Lucky Man!", rež Lindsay Anderson

Kaader filmist "Õnneseen"/"O Lucky Man!". Autor: Ronald Grant Archive/Mary Evan/SCANPIX

"Õnneseen" linastub Inglise filminädala "Jumal kaitse Inglismaad" raames, kus näidatakse 70. aastate Briti autorifilme ning on Priimägi sõnul hea film, millega illustreerida seda ajalooliselt huvitavat perioodi.

"Peategelane on üks kohvimüüja, keda mängib Malcolm McDowell, kes alustab suure entusiasmiga oma karjääri edendamist. See on lugu sellest, kuidas tema idealism saab kogu aeg kuskilt kolaka. Tegelikult on ta siin toonase Inglismaa personifikatsioon, sest Inglismaal oli sama lugu – loodeti suuri asju, keskklass töötas end üles, pärast sõda oodati ei tea mida ja kokkuvõttes see Inglismaa lootus ikkagi luhtus ja päädis thatcherism'iga. Tegelikult hakkasid asjad seal hoopis valesti minema."

Tema sõnul kõnetab "Õnneseen" praeguses ajas vägagi, kui vaadata arenguid, mis toimuvad ja kogu seda Brexiti-teemat. "Osad kirjutasid sellele Brexitile suure lootusega ja praeguseks on see sumbunud mingisugusesse mädasohu ning keegi ei tea, mida sellega peale hakata. See on tegelikult väga ajakohane tõesti."