"Parasiit"
Režissöör: Bong Joon-Ho

Tristan Priimägi kasutas Korea filmi "Parasiit kirjeldamiseks India väljendit masala-film. "Seal on žanrid kokku segatud, see on nagu vürtsisegu," sõnas ta ja lisas, et film on korealikult väga hästi kirjutatud. "Lugu kahest perekonnast, kus vaene perekond imbub rikkasse perekonda sisse erinevatesse ametitesse ja mis nende omavahelisest dünaamikast saab."

"Film on väga peenel moel klassikriitika ning naljakas ja nukker korraga," tõdes ta ja rõhutas, et "Parasiidis" on ka majanduskriitikat. "Korea oli see riik, kes sai 2000. aastate lõpu finantskriisis tugevalt pihta ning režissöör Bong Joon-Ho ütleb seda, et rikas perekond on justkui see, kes lõikas kasu Korea riigi mahamüümise pealt, tema kriitikateravik on suunatud rikaste pihta."

"Kui parasiit on sõna, mida Koreas rikkad klassid kasutavad vaeste kohta, samamoodi nagu ilmselt ka Eestis öeldakse nende kohta, kes ühiskonnale kasu ei too, siis tegelikult siin filmis võiksid sama hästi parasiidid olla need rikkad," mainis filmikriitik ja lisas, et "Parasiiti" võib vaadata lihtsalt filmitegevustiku raames, aga ka veidi laiemalt.

"Andke mulle vabadus"
Režissöör: Kirill Mikhanovsky

Film "Andke mulle vabadus" räägib Priimägi sõnul Vene kogukonnast Ameerikas, kus peategelane töötab sotsiaaltöötajana. "Tegevus toimub ühe päeva lõikes, kus ta peab täitma tööülesandeid täiesti võimatu graafikuga ja kui ta algul üritab seda karusselli peatada, aga lõpuks astub sinna peale."

"Ma pole küll suur Kusturica filmide fänn, aga ka siin on sellist hästi närvilist õhkkonda ja tempo on kõva, kui alguses ajab närvi, siis ma soovitan pisut kannatada," mainis filmikriitik ja rõhutas, et ta läks selle rütmiga lõpuks kaasa. "Sealt koorub väga inimlik point lõpuks välja."

"Ta on küll selline Ameeria indie-kino näide, aga režissöör on siiski venelane ja siin on seetõttu mõlemat filmikeelt," tõdes ta.

"Minu elu valgus"
Režissöör: Casey Affleck

"Minu elu valgus" on Tristan Priimägi sõnul postapokalüptiline film sellest, kuidas viirus on pühkinud Maalt ära naissoo. "Üksikud naised on jäänud alles, peaosas on isa ja tema tütar, kes on üks väheseid ellujäänud naisi," selgitas ta ja lisas, et isa peab kogu aeg tütrele seletama, miks iga vastutulev mees on ohtlik.

"Film on osaliselt stereotüüpne maailmalõpulugu, aga teisest küljest tuleb see väga huvitavalt ajal, kui peaosaline Casey Affleck on võidelnud mitu aastat ahistamissüüdistustega," tõdes ta ja rõhutas, et kuigi Harvey Weinsteini ta kaitsma ei hakka, aga Afflecit küll. "Tema juhtum on veidi hämaram, asjad ei pruugi seal niiviisi olla, kui räägitakse."

"Seda võib võtta ka Casey Afflecki andekspalumisefilmi või naissooga lepituse otsimist, sest tegemist on vägagi feministliku filmiga," rõhutas ta ning kinnitas, et "Minu elu valgus" on tehtud väga väikese eelarvega. "Kui Hollywoodi iseloomustab suursugusus, siis siin on väga toon-toonis ning napilt see lugu ära räägitud, pigem on ta kahe tegelasega karakterdraama."