Kuna seekordse "OP+" tähtis persoon oli Gustav Ernesaks, uuris saatejuht Margit Kilumets alustuseks, milline on Puuri kaudne kokkupuude maestro Gustav Ernesaksaga.

"Jah, see kokkupuude on tõesti kaudne. Olen mõelnud, et kellega tahaks kohtuda ja see inimene oleks Gustav Ernesaks. Tema tööd on meil tänapäeval väga raske mõõta. Ma ei tea, kas laulupidu oleks nõukogude perioodi välja kannatanud Ernesaksata, kes kogu aeg laveeris, et oleks seal südameasjad ja et oleks poliitiliselt korrektne. Samuti vedada RAM-i ja kirjutada ka muusikat, mis on kullafondis," arutles Puur.

Ernesaks oli küllalt vastuoluline isiksus, pakkus laveerimise-jutu peale teine saatejuht Margus Tabor.

"Aga milline kunstnik ei oleks? Kui mis tahes suures inimeses hakkame näpuga järge ajama, siis ta ongi vastuoluline. Inimene on vastuoluline ja ettearvamatu, teda ei saa lugeda nagu masinat. See ongi inimese juures kõige huvitavam," märkis Puur.

Puuri hinnangul pole koori võimalik "kõva käeta" juhatada: "Dirigendi roll jääb sinna koori ette, selleta ei mängi välja."

Puuril on ette tulnud ka koori ees endast välja minemist. "Oli üks selline hetk, pikad proovipäevad, kolmanda päeva õhtul laulsid viimased koorid ette ühte ja sama laulu, Tambergi "Isamaale", mida olin kuulnud viimaste päevade jooksul 60 korda. Ja ma tundsin, et ma ei suuda seda enam kuulata! Pidin pärast seda rahulikult kõndima. See on nagu vangis, kui sulle lastakse lühikest helilõiku, mis ajab sind hulluks. Ma tean kõiki neid koori vigu, ja ma pean seda hindama, aga ma ei suuda seda enam teha! Ma pole varem kogenud, et muusika võib nii mõjuda, et sul hakkab halb," rääkis Puur.

Laulupeol Puur õnneks Tambergi "Isamaale" ei juhata. Tema dirigeerimisel lauldakse hoopis Lüganuselt pärit rahvaviisil põhinevat teost "Kannel", mis avab segakoori bloki. Regilaulust on seade loonud Hain Hõlpus.