Laulupeo kunstiline juht: kui laulupeol kaoks sisu, poleks ka rahvapidu ({{commentsTotal}})

Foto: Anna Aurelia Minev/ERR

Laupäevases Klassikaraadio "Luukambris" ütles juubelilaulupeo kunstiline juht Peeter Perens, et laulupidu on Eesti sünnitunnistus, mida tuleb hoida puhtana ja kaitsta kommertsialiseerumisest.

Saatejuht Marge-Ly Rookääre juhtimisel arutati igipõlist teemat: kas laulupidu peaks olema rahvapidu, mille repertuaari suudab ka publik raskusteta kaasa laulda või kultuuriüritus, millel on sügavam sisu?

Peeter Perensi sõnul tuleb tähelepanu all hoida, kui pikalt ja kui paljude inimeste osavõtul on laulupeoks ette valmistatud, ja see suur pingutus paneb vastutuse kõikidele lauljatele. "Laulupidu on ju Eesti sünnitunnistus. Õnneks oleme suutnud seda alles hoida sündimise hetkest peale. Meie asi on hoida seda nii väärtusliku ja puhtama, kui suudame. Rahvapidu tekib sinna ümber, aga kui sisu ei ole, pole ka muuks peoks põhjust," rääkis Perens.

Ta lisas: "See pole ainult koorijuhtide statuut, vaid me räägime [laulupeo puhtana hoidmisest] tuhandete ja tuhandete koorilauljate nimel. Kui laseksime laulupeo meelelahutuslikuks ürituseks, siis vaataksid paljud inimesed meile otsa ja küsiksid, miks te seda teete?"

Koorijuht Hirvo Surva sõnul peavad nii esinejad kui ka publik endalt küsima, millisele peole minnakse, kas toredale rahvapeole või koorimuusika kontserdile. "Need on kaks väga erinevat asja. Siit ka suhtumine: kas ma õpin need laulud ära, küll me koos hakkama saame või et ma lähen ette kandma nõudlikke koorimuusika teoseid? Jääb ka küsimus, kas tulen laulupeole kuulama või melust osa saama ise melu tekitades - need on väga tähtsad küsimused," ütles Surva.

Juubelilaulupeo ettevalmistusperiood on Survat pannud mõtlema haritusele, mille juurde kuulub tema hinnangul noodikirja oskus. "Kui tahame, et meie koorimuusikas ja -liikumises tekiks hüpe, siis oleks väga tore, kui me õpiksime ära muusikatundmise keele ehk noodikirja. See on eesmärk, kuhu edasi liikuma hakata - et me suudaksime aru saada, mida me laulame."

Peeter Perensiga oli ühel nõul ka koorijuht Mikk Üleoja, kes leidis, et rahvapidude austajate muusikalised vajadused on Eestis ilusti kaetud. "Meil on kerge sisuga kontsertettevõtmisi, millele laulupeo silti külge poogitakse, ju küll ja rohkem. Kui soovite kõigest mälumata aru saada ja ei saa sellest seedehäireid, siis nende ürituste külastamiseks on ohtralt võimalusi," rääkis Üleoja.

Harituse teemat jätkanud Üleoja ütles, et ühiskondlik surve meelelahutuse suunas on suur, nii kultuurielus laiemalt kui ka laulupeol. "Kui surume oma kultuuri meelelahutuslikkuse suunas, siis saab meist mõttetu grupp tarbijaid," sõnas Üleoja.

 

Toimetaja: Mari Peegel



Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: