Laulu- ja tantsupeo jalajälge keskkonnale on keeruline mõõta, tunnistas ERR-ile Eesti Laulu- ja Tantsupeo SA teabejuht Sten Weidebaum, kuid lisas, et nad teevad nii palju kui võimalik selleks, et hoida suurüritusega kaasnevad paratamatud mõjud keskkonnale võimalikult minimaalsed.

"Viimaste pidude kogemusest näeme, et positiivseid muutusi ja samme keskkonnamõjude vähendamiseks on astutud iga aasta ning peoga. Seda põhimõtet silmas pidades tegutseme ka tulevikus," märkis ta.

Koostöös toetajate Põltsamaa ning Selveriga annavad korraldajad tänavu kõigile laulu- ja tantsupeolistele korduskasutatavad veepudelid, et vähendada liigse plastprügi ja taara tekkimist.

"Peolistel on proovinädala jooksul võimalus ja ligipääs veele, kus oma veepudelit täita. Kui möödunud laulu- ja tantsupeol jagati peolistele välja ligikaudu 60 000 ühekordset veepudelit, siis sel korral on see asendatud korduskasutatava pudeliga," sõnas Weidebaum.

Ta lisas, et keskkonda silmas pidades on valitud ka meediale ja korraldajatele kaela riputatavad ja käel kantavad paelad. "Kaelapaelad on toodetud bambusekiust, mis on looduslik materjal ning trükkimiseks kasutatakse veepõhiseid trükivärve."

Tänavusel laulu- ja tantsupeol on kasutusel ka uuenenud toidunõud, mis esimest korda on valmistatud kiiresti taastuvast taimsest toorainest – maisist ja puidust – ning on pärit Suurbritanniast.

"Kartongist supikausside jaoks vajaminev puit pärineb vastutustundlikult majandatud metsast ja osaliselt kasutatakse ka taaskasutatud kartongi, supilusikate tooraine on mais," tõi toidutööstusettevõtte Orkla turundusdirektor Marek Viilol välja.

Weidebaum kinnitas, et lauluväljakul ja Kalevi staadionil tegutsevad toitlustajad plastist toodetud ühekordseid nõusid selle aasta peol ei kasuta. "Toitlustajatelt ootame keskkonnasõbralike nõude kasutamist, sealhulgas ühekordse plasti vältimist. Ise korraldame osalejate toitlustuse koostöös Põltsamaaga selliselt, et kasutuses ei ole ühekordseid plastnõusid." Sel korral jagatakse peol välja ligikaudu 180 000 portsjonit lõunasuppi.

Ta lisas, et nad ootavad kõigilt toitlustajatelt ja kauplejatelt põhjalikku jäätmete sorteerimist. "Laulupeo ja tantsupeo toitlustusalade lähistele paigutatakse jäätmete kogumispunktid, kus on olemas kategooriatele vastavad kogumiskonteinerid ja -anumad. Toitlustajad ja käsitööga kauplejad suunatakse spetsiaalselt selleks mõeldud jäätmekogumisaladele."

Veel otsustusjärgus hanke käigus valitava partneri abil korraldab meeskond võimalused nii peokülalistele kui ka toitlustajatele ja kauplejatele oma jäätmete sorteerimiseks, äraveoks ning edasiseks käitlemiseks. Külastajatele on jäätmete tarbeks kaks sorteerimiskategooriat – pandipakend ja segajääde. Weidebaum kinnitas, et korraldajatele on oluline, et kogutud jäätmed leiaksid võimalikult suurel hulgal tee ringlusesse ja ümbertöötlemisse.

Ökoloog Kristjan Piirimäe ütles 2017. aastal, et laulupeol on käest lastud võimalus massiivsele publikule keskkonnateadlikkusest rääkida. Weidebaum kinnitas, et sel aastal plaanivad nad inimesi oma keskkonnaalastest sammudest teavitada kõigis oma kanalites.

"Korduskasutatav veepudel iga peolise paunas või varasematest vahtplastist supikaussidest kardinaalselt erinevad nõud räägivad enda eest ning kannavad sõnumit muutunud keskkonnaalasest vaatest. Tõenäoliselt kasvab teadlikkus läbi reaalsete tegevuste, mis tasapisi muudab mõtteviisi. Selleks oleme loonud tingimused kohapeal nii toitlustajate kui ka teiste koostööpartneritega, et inimesed teadlikumalt käituksid ja tarbiksid."

Kuigi laulu- ja tantsupeo korraldustoimkond tegeleb teavitustööga ning loob võimalused, et suunata külastajaid ja osalejaid rohkem teadlikuma tarbimiseni, loodavad nad Weidebaumi sõnul ka kõigi peoliste heale koostööle. "Teeme omalt poolt ennetavalt võimalikult palju selleks, et kohapealsed valikud sünniksid ümbritsevat arvestades ja oleksid võimaluste piires ka keskkonnasõbralikud."