Piirimäe ütles ERR-ile, et üks võimalus, kuidas laulu- ja tantsupidu keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ära kasutada, on lisada laulupeo repertuaari nn ökopropagandat, mille võiks ellu viia järgmiseks laulupeoks.

Samuti on tema sõnul väga oluline küsimus laulupeo transport. "Võiks selgelt välja kuulutada, et autodele parkimiskohti pole ning keelata sõiduautoga lauluväljaku piirkonda liginemine. Seeläbi tekiks bussidele ruumi juurde." Peale selle pakkus Piirimäe välja, et lauluväljakule võiks rajada hiiglaslikud rattaparklad.

Vähem olulisem pole tema meelest ka küsimus pakutava toidu kohta, seda eriti tantsupeol. "Absurdne, et propageeritakse liikumist kui tervislikku eluviisi, kuid sealsamas müüakse vaid rämpstoitu. Ma näen, et niisugusel eesti rahva peol võiks lasta löögile kodumaised mahetootjad tervislike toidukaupadega."

Heeliumõhupallide müük on Piirimäe sõnul samuti halb mõte. "Need lendavad taevasse ja hiljem kukuvad sealt alla, reostades keskkonda ja tekitades merre mikroplasti. Need on halvad mänguasjad, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks." Tema soovitab vastupidavaid mänguasju, mis ei nõua patareisid ega muidu elektrit.

Samuti leiab ta, et laulu- ja tantsupidu ei peaks olema üldse mingisugune tarbimispidu. "Igasuguse mõttetu ja ühekordse nänni müüki võiks vähendada," lisas Piirimäe.

Hea uudis on tema sõnul aga see, et Reet Aus laulupeolistele upcycling-riided [Reet Ausi enda definitsiooni järgi on upcycling väärtust tõstev ümbertöötlus – toim] on teinud. "Ma julgustaksin selle suunaga jätkama. Laias laastus pole puuvill ei eesti rahvuslik materjal ega keskkonnasõbralik. Ma soovitan linast, villast, kanepist ja puidukiust riideid. Kui särgile on trükitud mingi sõnum, siis võib see vananeda ja seega võiks särgitrükk olla ajatuma vaatega."

Transpordikulude ja suurest rahvahulkade kontsentratsioonist tekkivate kulude vähendamiseks võiks kaaluda laulupeo hajutamist, märkis Piirimäe. "Paljud inimesed jätavad niikuinii tulemata, sest Tallinn on kaugel ja pilet kallis. Seega võiks korraldada laulu- ja tantsupidu paralleelselt samaaegselt paljudes Eesti kohtades nagu Teeme Ära talgupäeva või ka jaanipäeva."

Peale selle võiks tema sõnul uurida, kuidas toimub reoveekäitlus, seda eriti WC-des tekkivat reostust ja mere lähedust arvestades. "Hea oleks kindlustada, et reovesi suudetakse tõesti Paljassaare puhastisse pumbata ja edukalt puhastada ning et sellest väikest osagi otse merre ei lastaks."

Samuti märkis Piirimäe, et laulu- ja tantsupeo külastajad on võimelised sorteerima jäätmeid rohkemasse kui kahte kategooriasse. Ses osas võiks tema meelest konsulteerida jäätmekäitlusettevõttega.

"Jäätmeettevõte teab, kuidas on otstarbekas laulupeolt olmejäätmeid koguda: mitu erinevat prügikasti või konteinerit kõrvuti paigutada, millised jäätmeliigid, millised tähised jne. See sõltub edasisest käitlusest: osa läheb Iru elektrijaama, teine osa – näiteks panditaara – läheb pessu, kolmas osa läheb prügimäele jne."

Eelmisel laulupeol oli prügi kogumine tema hinnangul kesine. "Prügikonteinerid ajasid üle. See üldine võimekus vajab suurendamist."

"Need on mõned ideed, mida võiks kaaluda ja enamikke sel aastal muidugi ajaliselt ei jõua enam ellu viia, kuid järgmistel pidudel ehk küll," lisas ta.