Selle nädala Maalehes käis staažikas rahvatantsija Krõõt Kilvet välja idee, et laulu- ja tantsupeo rongkäiku tuleks lubada ka peolt kõrvale jäänud tantsijad, kes saaksid nii näidata oma peoks valminud piirkondlikke rõivakomplekte. Rongkäigu pikenemine ähvardaks aga segi lüüa suurpeo korraldajate ajakava ja logistikaplaanid. Leidub ka suurelt peolt kõrvale jäänud tantsijaid, kes rongkäiku ei tahakski - marssimine ilma esinemata mõjuks neile nöögina.

Krõõt Kilveti sõnul poleks juubelipeo korraldajatel vaja muretseda tohutu hulga lisatulijate pärast. "Peolt eemale jäänud 4600 tantsija hulgas on ka palju koorilauljaid, kes siiski rongkäigus osalevad ja kindlasti on ka neid, kes vaid rongkäigu pärast Tallinnasse tulema ei hakkaks, ehk siis see lisanduv inimhulk ei oleks kindlasti võrdne välja jäänud tantsijate arvuga," kommenteeris Kilvet ERR-ile.

"Mõelda võiks hoopis sellele, kui palju autentseid paikkondlikke ja paljudel juhtudel nõelasilmast tulnud rahvarõivad saaksid näha meie pidu vaatama tulnud eestimaalased ja külalised," rääkis Kilvet.

"Ja mitte vähetähtis ei ole ka tunnustada seda pikka tööd, mida juhendajad ja tantsijad on selles pikas protsessis teinud. See, et just tantsupeo protsessis osales nii palju tantsijaid, on meie riigi ja rahva jaoks ju suur väärtus, sest läbi tantsupidude kantakse edasi tantsutraditsiooni ja ma tõesti ei usu, et keegi sooviks tantsijate hulga vähenemist," rääkis Kilvet.

Kilveti hinnangul on rongkäigu suurendamine väljajäänud tantsijate võrra korralduslik küsimus. "Seda annab lahendada, kui selleks on tahet. Loodan siiralt, et see tahe leitakse," nendib ta.

Kui Krõõt Kilveti meelest oleks rongkäigus osalemine üks võimalus väljajääjatel peost aktiivselt osa võtta, siis on ka tantsijaid, kellele suurelt peolt kõrvale jäämine on jätnud hinge liiga terava okka.

"Ma arvan, et tantsijad ei tahaks seal rongkäigus osaleda," on Muhu rahvatantsuõpetaja Anne Keerdi seisukoht.

"Kui meile tuli pakkumine minna vaatama tantsupeo peaproovi tasuta, siis ka paljud ütlesid esimese asjana: "Ei, me ei soovi". Nii inetut peole valimist pole varem olnud, see on solvanud nii tantsijaid kui ka tantsujuhte. See oli nii must ja räpane!," rääkis Keerd. Tantsijatele oleks rongkäigus osalemine tema hinnangul võrdne mõnitamisega: "Mis ma sinna lähen!" 

Muhust ei pääsenud tänavusele tantsupeole ükski rühm. Keerd juhendab Muhus kahte rühma: nännede tantsurühma Ätses ja naisrühma Tokkroes. 2005. aastal asutatud Tokkroes on esinenud nii üle-euroopalisel rahvakultuuri festivalil Europeade kui ka paljudel kohalikel rahvatantsuüritustel.

Kõige rohkem haavas Anne Keerdi tantsupeole valimise protsessi läbipaistmatus. "Lasin teha juristil järelepärimise,  [miks meie peole ei pääsenud] aga vastus  [korralduskomiteelt] tuli ümmargune," räägib Keerd. "Maarühmadest jäid nii paljud kõrvale, peamiselt pääsesid peole Harjumaa rühmad. Samas on just maainimesed need, kes rahvakultuuri hoiavad."

"Ma leian, et rongkäigus osalemine teeks meie haava ainult suuremaks," märgib Keerd.

Laulu- ja tantsupeo SA esindaja sõnul on kõigi tantsijate rongkäiku lubamise teema veel otsustamisel.