Ants Soots laulupeo eel: juubeli ja pidulikkuse atmosfääri on kuidagi rohkem tunda
Juubelilaulupeo eel jagas Klassikaraadiole oma mõtteid koorijuht Ants Soots, kellel on Eesti meeskoorimuusikas ja laulupeoliikumises olnud võtmeroll. Tema käe alt on sirgunud noori koorijuhte pea nelikümmend aastat ning Rahvusmeeskoori peadirigendina on ta saanud nii Grammy kui ka üle elanud ajad, mil koori taheti hoopis kaotada.
Tänavusel juubelilaulupeol kõlab Ants Sootsi juhatusel avalugu Mihkel Lüdigi "Koit", mille ajal süüdatakse laulupeotuli. "Kui mul on silme ees lauluväljaku ja laululava siluett ning kangastuvad lauljad ja hääled kuni lõhnadeni välja, siis assotsieerub ikka kõige enne "Koit"," sõnas ta ja lisas, et samal tasemel on ka "Mu isamaa" või mingi kummitama jäänud laul laulupeo kavadest. "Ja õieti see "Koidu" kõla on selline, et ega ausalt öelda seda muus ruumis ja esituses ei kujutagi ette. See justkui mõjuks kuidagi võõralt, "Koit" ongi see kõige laulupeolikum tunne ja emotsioon, mis sellega tekib."
Juubelilaulupeo ettevalmistusprotsessi jooksul kogetu on ootused eelseisvale peole kõrgele seadnud. "Sellist juubeli ja pidulikkuse atmosfääri on tõesti kuidagi rohkem tunda. Teatud õhin ja valmisolek, seda ma olen küll tunnetanud. Ma näen sellist head pinnast, et tuleb hästi palju elamuslikke ettekandeid. Kui ma näen, kuivõrd hoolikalt neid laule on omandatud ja kuidas neid lausa kontsertettekandeliselt viimistletakse, et neist tõesti sünniks kunstiline ettekanne. Ja tundub, et ka ühiskonna suhtumine on täis ootusärevust ja elevust. Laulupeost räägitakse rohkem, kõikvõimalikke selleteemalisi üritusi viiakse läbi. Võrreldes paarikümne aasta taguste aegadega on see atmosfäär, ootus ja suhtumine tunduvalt muutunud ja positiivsem," tõdes Soots.
Esimest korda juhatas Ants Soots üldlaulupeol 1994. aastal, kui meeskooride esituses kõlas Lydia Koidula ning Aleksander Kunileiu "Sind surmani". Enne seda oli Soots dirigeerinud ka segakooride ja meeskooride laulupäevadel. "Päris esimene laulupäeval dirigeerimine – see on vaat et isegi katsumusterohkem kui üldlaulupidu. See esimene kogemus jääb kirkamalt meelde, see on suurem katsumus, sest sa lihtsalt ei tea, kuidas see käib. See on nii naljakas, oled kogu elu harjunud koori juhatama, saad nendega kontakti. Nüüd sealt kuskilt distantsi pealt, mingi meeletu lauljate mass on kuskil kaugel. Ma tõstan kätt, tulen käega alla ja kõik hakkavad laulma. Imelik ta on. Igal juhul erines see kogemus ja läbielamine oluliselt tavalisest kontserdikogemusest," meenutab koorijuht.
"Minu arust on tagasilöögid vältimatud ja võib-olla isegi kasulikud. See sunnib mõtlema ja lahti mõtestama asju, millele võib-olla argiselt ei mõtle. Ja vastama ka küsimusele – miks?" sõnas Ants Soots ja rõhutas, et tema toetub alati sellele, mida ta enda sees saab teha, mitte sellele, milline kõrvaline abi võiks väga teraapiline olla. "Ma ei usu kõrvalisse abisse, see päästerõngas peab enda seest tulema."
Koorijuhi elukutse kogemuse ja rikkuse võtab Ants Sootsi jaoks kokku Artur Kapi laul "Püha paik". "Seal on üks selline väljendus – püha paik, seal terveks saan ja nüüd ma võin oma koormaga rännata."
Ants Sootsi mõtteid sai kuulda Klassikaraadio saates "Eesti interpreedid".
Toimetaja: Kaspar Viilup
Allikas: Klassikaraadio