Mõte korraldada üks suur üldlaulupidu sündis Jannseni peas juba 1867. aastal. Laulupeo toimumiseni läks veel kaks aastat aega. Luba laulupeo korraldamiseks saadi vaid neli kuud enne peo toimumispäeva, vahendas "Aktuaalne kaamera".

Takistusi oli teisigi. "Kui peoluba anti, siis nootide trükiluba tuli kuus nädalat enne pärispeo algust. Aga eestlased olid juba varem ikkagi teinud eeltöid, et kui luba saadi, siis oli palju tööd juba tehtud. Ja sellegipoolest võeti ennast kokku ja suudeti kuue nädalaga laulud selgeks õppida ja pidu ära teha," rääkis lavastaja Karl Laumets.

Jannsenile oli tol ajal suureks abiks ka tema perekond, eesotsas tütre Lydia Koidulaga, keda lavastuses kehastab Saara Nüganen.

"Ta on kindlasti natukene mässaja või väga moodne kaasaegne naine, selles mõttes, et ta meie tükis on veel väga noor ja unistab suurest kirjanduslikust tulevikust ja mitte pliidi ääres orjamisest ja laste kasvatamisest, mulle tundub," arutles Nüganen.

150 aastat tagasi alustatud laulupidude traditsiooni on Eesti kultuuriloos võimatu üle hinnata. Lavastus toob publikuni esimese peo korraldamise raskused ja rõõmud ning paneb mõtlema, kas eestlased ka täna millegi sarnasega hakkama saaksid.

"Mulle tundub, et inimesed olid idealistlikumad ja võib-olla käitusid ja tegutsesid rohkem omakasupüüdmatumalt ja suurema eesmärgi nimel ja tegelikult suudeti korda saata asju, mis tundusid võimatud," rääkis Laumets.

Lavastust "Pidu tuli" näeb Raadi lumepargis vaid kaheksal korral.