Pärnus võtab saatetegijaid vastu näitleja Märt Avandi, kellel on side suurüritusega tänu abikaasa Katrinile. "Pärnus elades ja sellest ajast, kui ma olen abielus, on minu seos tantsupeoga palju tihedam. Lapsena oli laulupidu. Minu abikaasa on tantsuõpetaja ja ka sellele tantsupeole läheb ta rühmaga Rõõmuline. Tänu temale avastasin tantsupeo, ja see on suur rõõm," räägib Avandi.

Ta märgib ka, et sel aastal oli isegi tantsuõpetaja abikaasal väga keeruline tantsupeole piletit saada.

Oma lapsepõlvest mäletab Avandi, kuidas ta koos ema ja vanaemaga laulupeol käis. "Mäletan punalippe rongkäigust. Viie-kuueaastasele on kõige põnevamad ikka punalipud," ütleb Avandi. Hilisemast ajast, 1990-ndate aastate algusest meenutab Avandi, kuidas Tõnis Mägi laulis puldis "Koitu". Lugu läks kordamisele ja lauljate üleval hoitud käed väsisid lõpuks ära.

Jüri Muttika toob kaamera ette Pärnu lauluõetaja ja koorijuhi Evelin Mei, kelle missioon on tuua laulmise juurde rohkem poisse. "Poisid tulevad laulma väga hästi, kui on vanemad taga," räägib Mei. "Nad tulevad kõigepealt minu juurde ettevalmistuskoori ja siis lähevad edasi poistekoori. Koorilaul on üks viis, kuidas saada lapsed eemale kõigist nendest nutitelefonidest ja teistest asjadest. Kooriproovi ajal ei saa nad sellega ju tegeleda, ja vanemad on väga rahul, et poisid tegelevad millegi kasulikuga."

Ka poistele paistab kooris laulmine täitsa meeldivat. "Mäletan oma esimest esinemist. Tegime esimese laulu ära, siis hakkasin endale plaksutama," räägib üks noormees.

Pärnus ei saa kuidagi mööda ka papa Jannsenist. "Jannsen vaene mees on siiani rehabiliteerimata," leiab Koidula muuseumi direktor Elmar Trink. "Tema hakkas teadlikult eestlasi kasvatama, et eestlased tunneksid ennast rahvusena. Ta korraldas esimest laulupidu kui meie Eesti pidu," räägib Trink. "Laulupidu pole ainult eestlaste pidu, see on kõigi eestimaalaste pidu. Jannseni idee ühendavast laulupeost elab tänaseni," teab Trink.

Pärnust liigub laulu- ja tantsupeotuli edasi Viljandimaale.