Avakontserdi kava oli koostatud eesti heliloojate ja nende õpetajate loodud muusikast. Ajaliselt raamistasid laulupeo esimesel päeval kõlanud teoseid Jānis Cimze 1872. aastal ilmunud lugu "Rīga dimd" ja Tauno Aintsi 2017. aastal loodud laul "Üksi pole keegi".

"Pöörame täna pilgu oma muusikalistele eelkäijatele ning toome välja säravamad numbrid meie muusika kullafondist," kinnitas muusikajuht Siim Selis avakontserdi eel. Kõik täiskasvanute valikkoorid veetsid kontserdi laval, valiklastekoor tuli lavale esitama Arvo Pärdi "Meie aed" ning liitus siis jälle kontserdi lõpuosas, mil kõlasid ühislaulud rahvaga.

Ühislauludena kõlasid kolm lugu: Tauno Aintsi "Üksi pole keegi", Karl August Hermanni "Puud ma laulan haljusesse" ja "Kungla rahvas". Esmakordselt kõlas laulupeol ka kaks soolopala: Villem Kapi "Kui lõpeb suvepäeva viimne vine" ja Artur Lemba "Armastuse poeem".

Laulupeo lavastaja Kaili Viidase sõnul on laulupidudel kujunenud välja üsna kindel vorm. "Klassikalises mõttes teatraalsusel ei ole laulupeo lavastuskontseptsioonis kohta. Seetõttu on lavastuslikud vahendid selleks suhteliselt napid: hääl, tekstilised vahepalad, muusikalised kõllid, aga ka erinevad tehnilised lahendused," ütles Viidas.

Avakontserdile oli loodud spetsiaalne valgusrežii ning väljakuekraanide pildirežii. Nii avakontserdil kui ka pühapäevasel laulupeo suurkontserdil kõlavad vahetekstid ja teadustused näitlejate Priit Loogi ja Maiken Schmidti esituses.

Lauluväljakul on tänu heale koostööle Tallinna lauluväljakuga mõlemal päeval kõikidel võimalik tasuta kasutada Oru ja Mere värava läheduses asuvad lauluväljaku statsionaarseid tualette. Lisaks on korraldajate poolt lauluväljakule paigaldatud 250 välikäimlat, mis on samuti kõigile tasuta.

Peo korraldajad paluvad kõigil oma prügi sorteerida. Eraldi sorteerimiseks on lauluväljakule paigaldatud nii panditaara kui segaolmejäätmete konteinerid. See on väike samm igale peolisele, aga koos astume suure sammu puhtama homse poole.