Tamur Tohver. Perpleks! ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ludor/Creative Commons

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Ühtäkki hakkas suhtlusse imbuma komme vaadata jooksvalt. Ja väga loogiline, et tänaseks lähevad asjad lappama. Sest kui vaadata päevade kaupa kõiki asju jooksvalt, väsivad nii jalad kui silmad ja puudub võimalus hetkekski keskenduda.

Mis omakorda toob kaasa segaduse - mis toimub. Kes või mis ma olen. Mida ma soovin ja mida olen võimeline vastu pakkuma.

Vabandage juba ette minu püüdu maailma asjadega kuidagi sügavuti minna. Kuidagi süveneda ja mõista üheselt, mis on õige, mis väär. Mulle on see lihtsalt loomuomane. Vahet teha, mis on edasiviiv ja alalhoidev. Mis aga jätkusuutlikust ja keskendumist hävitav. Aga ma olen nii kujunenud ja ei oska teisiti ei meie teatris, teatrikoolis ega ühiskonnas laiemalt sihtmärki hoida. Veel vähem teisi toestada.

Ma olen pisut väsinud ja kurb, et täna on enamikul normaalstandardiks püsiv võimalus asju ümber mängida. Tolerantses ja võrdõiguslikus ühiskonnas on see muidugi loomulik. Ainult et… jällegi. Väga kaua ei ole midagi mängida, asjad lähevad tõlkes kaduma, kuluvad õhukeseks ja uusi väärtusi ei teki. Eelkõige iseendas ja seejärel kaaskondsete vahel. Ja sestap mulle meeldib sõna tolerastid. See sisaldab lihtsat samaaegsust: perverssuseni viidud sallivus. Hea, mis üle tarbides pöördub pahupidi.

Eesti kõnepruugis on perpleks uudissõna. Erinevate tõlkesõnastike järgi tähendab see pidevate muutuste kaudu segadusse ajama, segase mureliku olukorra tekitamist. Kõnepruugis me seda veel ei kohta. Ma soovin sellega eesti keeles tähistada ühiskondlikku nähtust, kus lihtsale inimesele pakutakse ülilühikese aja jooksul tervet buketti erinevaid tõekspidamisi, nn absoluutse teadmise assortiid. Et oleks valida,
milline see tõde parasjagu on.

Perpleks väljendub vastutuse äralükkamises. Jätkuva uue võimaluse otsimises, selmet lubatut lõpuni viia. Perplekisaalne tüdimine kõigest: andke uut, andke uut. Ihaluse tühjus on isu täitmatus. Tõdede paljusus ja neist samaaegne lahtiütlemine.

Me ironiseerime värskeid presidente, nii kodus kui mere taga USAs. Vaatame korraks täpsemalt. See, mida nad tegelikult teevad, on lihtsustamine. Liigse pompöössuse või ilutsemise asendamine tegelikkusega. Seda tegid juba Gandhi, Martin Luther King ja Gorbatśov. Loomulikult ei meeldi see kellelegi. Sest siis saame teada, mis on päriselt. Päriselt vajalik. Kui lihtne ja vähenõudlik tegelikult.

Ainult nii on võimalik lõpetada sotsiaalne, poliitiline ja vaimne pidetus, mis Eestis lokkama on löönud. Kogu selle innovatsiooni juures, mis areneb tänu kogukondlikule teadlikule mõttelaadile, suudetakse ikka teha otsuseid, mis kalli raha eest toovad Eesti külmimasse hoovusesse delfiine vangi. Mis mehitavad väikelinnu võõrsõduritega. Mis tekitavad paratransporti. Mis lühidalt oma pompöössuses hukutavad inimesi täna ja tulevikus. Sest selle perpleksist tuleneva hirmu väljund on mõõtmatu. Hirm tegelikkuse ees.

Samal ajal on märgiline, et inimesed, kes on reaalselt ära tundnud ja saanud tagasipeegeldust (loe: kaaskondsed tarvitavad), et nende ettevõtmine ei vaja eluõigustust, peavad seda õigust siiski varastama. Skvottima ressursis nii ajas kui ruumis, taandudes kõikidest tingimustest, mis iial normaalseks evolutsiooniks loodud. Alati. Kummaline, et tõde peab jalul seisma vaid tühjas külmas tehasehoones, heasoovlike kaasuskujate õlgadel. Ja neid oma asja ajajaid peetakse enamasti radikaalideks. Pange tähele- nemad ei ole seda valinud. Nad elavad oma elu täpselt samal moel vastavalt oma äratundmisele ja vajadustele nagu kõik teisedki. Tasub mõista, et sisuline kommunism ja kapitalism eksisteeris juba tuhandeid aastaid enne Marxi või Engelsit...

Tõde ei vaja õigustust. Sest ta on tunnetuslik, bioloogiline ja Absoluut. Ja ei vaja selgitust, kumb ta on, nats või indiaanlane. Sest muidu jääks… vaid perpleks.

Paralleelsuste näiline tõelus.

"Perplex"

Toimetaja: Valner Valme



Leelo TungalLeelo Tungal
Leelo Tungal: minu lugu on minu lugu

Juubilar Leelo Tungal vestleb Ilona Martsoniga juuni Loomingus. Lugege tervet intervjuud ka ERR kultuuriportaalist.

Anna ŠkodenkoAnna Škodenko
Selgusid Köler Prize´i nominendid

Näituse "Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum" avamisel selgusid järgmise aasta kevadel EKKMis toimuva "Köler Prize 2018" nominendid – EKKMi juhatus otsustas Köler Prize’i kaasaegse kunsti auhinnale nomineerida järgnevad kunstnikud: Anna Škodenko, Holger Loodus, Taavi Talve, Tanja Muravskaja ja Tarvo Hanno Varres.

FILM
Kaader filmist "Matilda".
Duumasaadik üritab keelata Nikolai Teisest rääkivat filmi

Sel sügisel peaks ekraanidele jõudma režissöör Aleksei Utšiteli film "Matilda", mis räägib viimase Venemaa tsaari Nikolai Teise ja baleriin Matilda Kšesinskaja armastusest. Kuid duumasaadik Natalja Poklonskaja püüab teha kõik, et film vaatajateni ei jõuaks, kuna tema hinnangul solvab film usklike tundeid.

TEATER
Triinu Sikk
Teatraalne kaamera. Triinu Sikk, "Unistajad"

ERR kultuuriportaal jätkab sarjaga, milles Tartu Ülikooli teatriteaduse magistrandid arvustavad lavastusi videoformaadis, filmijaks UTTV, projekti algatajaks õppejõud Ott Karulin.

KIRJANDUS
Leelo Tungal
Leelo Tungal tähistas juubelit kahe uue luulekoguga

Neljapäeval tähistas oma 70. sünnipäeva luuletaja, kirjanik, tõlkija ja ajakirjanik Leelo Tungal. Juubeliks jõudsid raamatu-lettidele kaks tema uut luulekogu.

KUNST
Banksy töö Calais´ põgenikelaagris.
Arvatakse, et Goldie paljastas tänavakunstnik Banksy identiteedi

Suurbritannia trummi ja bassi produtsent Goldie viitas interneti audio-vestlussaates "Distraction Pieces" poolkogemata Banksy kunstist rääkides kellelegi Robile. Nüüd arvatakse, et muusik pidas silmas oma head sõpra Robert Del Najat, keda on varasemaltki Banksy nime all tegutsevaks peetud.

Arhitektuur
JaamahooneJaamahoone
Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuurimälestiseks

Tapa raudteejaama peahoone tunnistati kultuuriministri käskkirjaga ehitismälestiseks. 1870. aastal ehitatud raudteejaam on Eesti üks vanemaid.

Veneetsia arhitektuuribiennaalVeneetsia arhitektuuribiennaal
ERR.ee video: välkloengul selgitati Eesti esindaja Veneetsia arhitektuuribiennaalil

15. juunil toimus Vaba Lava suures saalis Eesti Arhitektuurikeskuse välkloeng, kus astusid lavale 16. Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti ekspositsiooni kuraatorivõistluse finalistid. Rahvusvahelisele võistlusele esitatud tööde seast pääses finaalvooru viis.

MUUSIKA
Esimese Haapsalu Tšaikovski festivali väljakuulutamine Tšaikovski restoranis.
Haapsalus tuleb esimene Tšaikovski festival

Peatselt saab Haapsalus osa omal ajal selles kuurortlinnas suvitanud vene helilooja Pjotr Tšaikovskile pühendatud festivalist.

Arvamus
Liiklusummik.Liiklusummik.
Tamur Tohver. Davai davai davai!

Oma arvamuslugude sarjaga jätkab Polygon Teatri juht. Ja mida me näeme?

Linnar Priimägi. Eesti luule vaskvanaema

Ütelgu feministid mis tahes, eesti naisluule jaguneb perioodideks teisiti kui meeste luuletatu: kuldajastu (Marie Under), hõbeajastu (Betti Alver, Kersti Merilaas), vahepealne vaskajastu ja nüüdne raudaeg: „Raud, see hukkav metall, ning rauast hukkavam kuldki / ilmusid nii... Voorus on võidetult maas...”

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

12EEK Monkey12EEK Monkey
Eesti räpp: nišimuusikast noorte häälekandjaks

Eesti räpp kipub kohati mainstream’ile vastanduma, kuid teatud artistid viivad selle samal ajal peavoolupüünele.