Tamur Tohver. Perpleks! ({{commentsTotal}})

Autor/allikas: ludor/Creative Commons

Polygon Teatris esietendub 27. aprillil "Perplex". Lavastaja ja teatrijuht Tamur Tohver kirjutas kultuuriportaalile, kust need mõtted moodsa aja absurdikomöödiaks tulid.

Ühtäkki hakkas suhtlusse imbuma komme vaadata jooksvalt. Ja väga loogiline, et tänaseks lähevad asjad lappama. Sest kui vaadata päevade kaupa kõiki asju jooksvalt, väsivad nii jalad kui silmad ja puudub võimalus hetkekski keskenduda.

Mis omakorda toob kaasa segaduse - mis toimub. Kes või mis ma olen. Mida ma soovin ja mida olen võimeline vastu pakkuma.

Vabandage juba ette minu püüdu maailma asjadega kuidagi sügavuti minna. Kuidagi süveneda ja mõista üheselt, mis on õige, mis väär. Mulle on see lihtsalt loomuomane. Vahet teha, mis on edasiviiv ja alalhoidev. Mis aga jätkusuutlikust ja keskendumist hävitav. Aga ma olen nii kujunenud ja ei oska teisiti ei meie teatris, teatrikoolis ega ühiskonnas laiemalt sihtmärki hoida. Veel vähem teisi toestada.

Ma olen pisut väsinud ja kurb, et täna on enamikul normaalstandardiks püsiv võimalus asju ümber mängida. Tolerantses ja võrdõiguslikus ühiskonnas on see muidugi loomulik. Ainult et… jällegi. Väga kaua ei ole midagi mängida, asjad lähevad tõlkes kaduma, kuluvad õhukeseks ja uusi väärtusi ei teki. Eelkõige iseendas ja seejärel kaaskondsete vahel. Ja sestap mulle meeldib sõna tolerastid. See sisaldab lihtsat samaaegsust: perverssuseni viidud sallivus. Hea, mis üle tarbides pöördub pahupidi.

Eesti kõnepruugis on perpleks uudissõna. Erinevate tõlkesõnastike järgi tähendab see pidevate muutuste kaudu segadusse ajama, segase mureliku olukorra tekitamist. Kõnepruugis me seda veel ei kohta. Ma soovin sellega eesti keeles tähistada ühiskondlikku nähtust, kus lihtsale inimesele pakutakse ülilühikese aja jooksul tervet buketti erinevaid tõekspidamisi, nn absoluutse teadmise assortiid. Et oleks valida,
milline see tõde parasjagu on.

Perpleks väljendub vastutuse äralükkamises. Jätkuva uue võimaluse otsimises, selmet lubatut lõpuni viia. Perplekisaalne tüdimine kõigest: andke uut, andke uut. Ihaluse tühjus on isu täitmatus. Tõdede paljusus ja neist samaaegne lahtiütlemine.

Me ironiseerime värskeid presidente, nii kodus kui mere taga USAs. Vaatame korraks täpsemalt. See, mida nad tegelikult teevad, on lihtsustamine. Liigse pompöössuse või ilutsemise asendamine tegelikkusega. Seda tegid juba Gandhi, Martin Luther King ja Gorbatśov. Loomulikult ei meeldi see kellelegi. Sest siis saame teada, mis on päriselt. Päriselt vajalik. Kui lihtne ja vähenõudlik tegelikult.

Ainult nii on võimalik lõpetada sotsiaalne, poliitiline ja vaimne pidetus, mis Eestis lokkama on löönud. Kogu selle innovatsiooni juures, mis areneb tänu kogukondlikule teadlikule mõttelaadile, suudetakse ikka teha otsuseid, mis kalli raha eest toovad Eesti külmimasse hoovusesse delfiine vangi. Mis mehitavad väikelinnu võõrsõduritega. Mis tekitavad paratransporti. Mis lühidalt oma pompöössuses hukutavad inimesi täna ja tulevikus. Sest selle perpleksist tuleneva hirmu väljund on mõõtmatu. Hirm tegelikkuse ees.

Samal ajal on märgiline, et inimesed, kes on reaalselt ära tundnud ja saanud tagasipeegeldust (loe: kaaskondsed tarvitavad), et nende ettevõtmine ei vaja eluõigustust, peavad seda õigust siiski varastama. Skvottima ressursis nii ajas kui ruumis, taandudes kõikidest tingimustest, mis iial normaalseks evolutsiooniks loodud. Alati. Kummaline, et tõde peab jalul seisma vaid tühjas külmas tehasehoones, heasoovlike kaasuskujate õlgadel. Ja neid oma asja ajajaid peetakse enamasti radikaalideks. Pange tähele- nemad ei ole seda valinud. Nad elavad oma elu täpselt samal moel vastavalt oma äratundmisele ja vajadustele nagu kõik teisedki. Tasub mõista, et sisuline kommunism ja kapitalism eksisteeris juba tuhandeid aastaid enne Marxi või Engelsit...

Tõde ei vaja õigustust. Sest ta on tunnetuslik, bioloogiline ja Absoluut. Ja ei vaja selgitust, kumb ta on, nats või indiaanlane. Sest muidu jääks… vaid perpleks.

Paralleelsuste näiline tõelus.

"Perplex"

Toimetaja: Valner Valme



Jaak KangilaskiJaak Kangilaski
Ajalookirjanduse aastapreemia pälvis Jaak Kangilaski

Ajalookirjanduse aastapreemia võitis Jaak Kangilaski möödunud aastal ilmunud Eesti kunsti ajaloo kuuenda köite teise osa eest.

Piret PuppartPiret Puppart
Piret Puppart: ERKI on kunstilises voolus tagasi

ERKI moeshow tähistab homme oma 30. juubelit ja naaseb juurte juurde, toimudes seal, kus 1982. aastal alguse sai, kunagisel ERKI hoone asupaigal. Lavale jõuab nii uudset meestemoodi kui ka näiteks rõivaid, mis on kantavad rohkem kui kahekümnel eri moel.

FILM
"Tschick"
Greta Varts andis uued filmisoovitused

"Terevisiooni" tuli külla filmikriitik Greta Varts, kes tõi esile, mida põnevat ka kinolinal neil päevil näidatakse.

TEATER
Ivar Põllu
Ivar Põllu: disko võib tulla ka ilma tsaaririigita

2. juunil esietendub Ugalas Paavo Matsini samanimelise romaani järgi "Gogoli disko", mille lavastas Ott Aardam ning dramatiseeris ja muusikaliselt kujundas Ivar Põllu Tartu Uuest Teatrist. Asjaosalised arutavadki nüüd selle üle, mis disko käib, kas tsaaririik on ulme ja kas Viljandi on Eesti antikvariaat.

KIRJANDUS
Reet Hiiemäe
Folkloristika aastapreemia laureaat on Reet Hiiemäe

Eesti folkloristika aastapreemia 2016. aastal tehtud töö eest pälvis Reet Hiiemäe

KUNST
Merike Estna tutvustamas enda kunstnikupraktikat, istutakse Estna vaiba-installatsioonil.
Estna Merikese lendav vaip

Etüüd kunstnikust töö juures.

Arhitektuur
Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.Johannes Tralla Veneetsia biennaalil.
ERR Veneetsias: biennaal uppuvas linnas on suur paradoks iseenesest

ERR-i korrespondent Johannes Tralla käis käesoleval nädalal kaasaegse kunsti ühel aasta tähtsündmusel ehk Veneetsia biennaalil.

Andrus VaarikAndrus Vaarik
Andrus Vaarik avastas veel avamata Balti jaama turuhoonet

"OP" andis Andrus Vaarikule valida arvustamiseks mõne teatrist erineva valdkonna. Vaarik valis arhitektuuri ja edastas saates oma muljed vastvalminud Balti jaama turuhoone kohta.

MUUSIKA
Arvo Pärt
Arvo Pärdile anti üle paavsti kultuurinõukogu tunnustus "Per artem ad Deum"

Poola Vabariigi suursaatkonnas Tallinnas toimus täna tseremoonia, mille käigus anti Arvo Pärdile üle paavsti kultuurinõukogu medal „Per artem ad Deum“ („Kunsti kaudu Jumala poole“). Medali saajaid tunnustatakse kultuurialaste saavutuste eest, mis on aidanud oluliselt kaasa dialoogi loomisele eri kultuuride vahel kaasaegses maailmas ning seeläbi innustanud inimesi arendama enda ainukordsust.

Arvamus
Tamur TohverTamur Tohver
Tamur Tohver: ei tohi. magama. jääda

Me kaotame selle sõja päris kindlasti. Selle sõja, mida veel ei ole. Mis peagi puhkeb. Kui me oma pisikese aru ja iibega ei taipa märgata midagi, mis meile antud kosmosest ammu enne kui 700 aastat, mida millegipärast eestluse vanuseks peetakse.

Urmas VadiUrmas Vadi
Urmas Vadi. Tänukõne

Kuidas läheb, Urmas Vadi? Lugege algselt värskes Vikerkaares ilmunud pihtimust ja saate hästi täpselt teada.

"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin"Kirjandusministeerium", Kristiina Ehin
Kristiina Ehin: hea luuletus on puhas jõud

Kas sina oled täna juba kohtunud? Kellega? Kohtumised võivad aset leida nii pereringis kui ka sõpradega, kohtuda saab kirjanduslike eelkäijate, emakeele või argipäevaga… Pille-Riin Larm kõneles mitmesugustest kohtumistest, aga ka emadest, sõprusest ja vaprusest Kristiina Ehiniga, kel ilmus äsja uus luulekogu "Kohtumised".

Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"Damien Hirsti näitus "Treasures from the Wreck of the Unbelievable"
Eha Komissarov: Damien Hirst tegi endast brändi

"OP" käis Veneetsia biennaalil, kuid külastas lisaks sellele ka maailma rikkaima kunstniku Damien Hirsti näitust "Treasures from the Wreck of the Unbelievable". Oma arvamuse nii sellest näitusest kui ka Hirsti fenomenist laiemalt andis Eha Komissarov.

Html Plokk
Html Plokk