Okupatsioonide muuseum räägib rändelugusid ({{commentsTotal}})

Kolmiknäitus "Rändelood – eile ja täna" okupatsioonide muuseumis portreteerib inimesi, kes on erinevatel põhjustel rändetee jalge alla võtnud. Välja joonistub sild neljakümnendate aastate paadipõgenikest tänaste immigrantideni.

1944. aasta sügis. Rootsile kuuluvale Gotlandi saarele saabub Balti riikidest kuni 1000 sõjapõgenikku päevas. Teise maailmasõja ajal Rootsi armees teeninud fotograaf David Holmertil õnnestus jäädvustada killuke tollasest põgenikekriisist.

"Tal oli juurdepääs põgenikelaagritesse ja kõikjale. Ta võis igal pool pildistada. Tal õnnestus pildistada naisi vastsündinud lastega ja inimesi arsti juures. Tema poeg kogus need fotod kokku ja tal tekkis küsimus, et kes need inimesed on seal fotodel. Balti riikidest tuli Gotlandile 10 000 inimest. Arhiividest võib näha, et alguses, 1943. ja 1944. aastal, oli iga inimese kohta A4 jagu märkmeid, aga kui neid hakkas tulema 700-1000 päevas, siis oli hea kui nimigi kirja sai," rääkis näituse koostaja Anna Norberg.

Kolmiknäituse teine osa "Rändelood" toob meid tänapäeva Eestisse, et näidata kui erinevad võivad olla rändekogemused ja ka põhjused erinevatel inimestel.

"On kas vabatahtlik või sunniviisiline, kas on elukohajärgne piiride ületus või rahvusvaheliste piiride ületus. Lähtudes sellest me tahtsimegi näidata, et ka Eestis kogu see rände olemus või mõte on tegelikult hästi lai," selgitas näituse koostaja Viktoria Kotsjuba.

Näituse kolmas osa "Rändaja portreed – pealkirjade tagant paistev Rootsiˮ avab aga viimastel aastakümnetel Rootsi jõudnud põgenike elukäike.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



San HaniSan Hani
Kalana Saund toob paradiisi elektroonilist romantikat

Hiiumaal Kalana külas Paradiisirannas leiab juuli lõpus aset teine Kalana Saundi festival, mis toob kokku Eesti põnevamad elektroonikamuusikud ja DJ-d.

Politsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest äraPolitsei ajas puukaitsjad Haabersti hõberemmelga juurest ära
Kalle Kurg. Maastik

Hõberemmelgaga seotud sündmuste valguses avaldame Kalle Kure luuletuse "Maastik".

FILM
Kaader filmist "Hiina van Goghid"
ETV ekraanil linastub kuus Pärnu filmifestivali dokumentaali, toimub ka rahvahääletus

3. kuni 9. juulini toimub Pärnu XXXI rahvusvaheline dokumentaalfilmide festival. Lisaks paljudele filmidele, mida on võimalik üle Eesti kinoekraanide vahendusel vaadata ja mida hindab rahvusvaheline žürii, jõuab ETV ekraanile kuus dokumentaalfilmi.

TEATER
"Mees, kes ei teinud mitte midagi”
Aare Toikka: keevitasin Heinsaare dramaatilised motiivid lavanarratiiviks

2. juulil esietendub NUKU teatris 65. hooaja viimane uuslavastus, muusikaline müsteerium "Mees, kes ei teinud mitte midagi" – maagilise realismi sugemetega lugu Mehis Heinsaare teoste ainetel. Lavastab Aare Toikka.

KIRJANDUS
Reidi tee projekti vaidlustajad on sidunud teele ette jäävate puude külge lindid
Toomas F. Aru. Kolige ära

Haabersti remmelga saaga jätkuks mõni luulerida vestemeister Toomas F. Arult.

KUNST
Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer
Arvustus. Tants siiruse ja naiivsuse vahel

SÖÖT/ZEYRINGER (Tiina Sööt ja Dorothea Zeyringer)
Näitus "On time" / "Õigeaegselt"
07.06.–03.07. Hobusepea galeriis

Arhitektuur
Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.Ackermanni loomingut uuritakse ka Karuse kirikus.
Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt jõudis Karusele

Mullu Tallinna toomkirikus alguse saanud Christian Ackermanni loomingut uuriv projekt on jõudnud sellesse etappi, et on alanud tööd maakirikutes. Mõne nädala eest uuriti Martna kirikut ja nüüd on tähelepanu all Karuse kantsel ja altariskulptuurid. Lisaks toodi Karusele analüüsideks ka Lihula kirikust pärinevad Ackermanni puuskulptuurid.

Vilen KünnapuVilen Künnapu
Värskel näitusel näeb Vilen Künnapu tervendavalt mõjuvaid maale

30. juunil kell 19:00 avatakse Fahle galeriis Vilen Künnapu näitus "Loov energeetika".

MUUSIKA
Elis Vesik Prantsuse Raadio orkestrin ees.
Pariisis esitatakse Elis Vesiku teost "Fluchtpunkt"

Juuni lõpuni leiab Pariisis aset multidistsiplinaarne festival Manifeste 2017. Eestist valiti Manifestele osalema Helena Tulve ja Toivo Tulevi õpilane Elis Vesik, kes on kirjutanud peamiselt kammermuusikat. 

Arvamus
Puukaitsja remmelga otsas.Puukaitsja remmelga otsas.
Jürgen Rooste. Remmelgabluus

Kirjutet Vilniuses kodu-uudiseid lugedes.

Jim Ashilevi lugemismaratonilJim Ashilevi lugemismaratonil
Jim Ashilevi: eesti keeles ei saa filosofeerida

Essee alternatiivmuusika keskel üles kasvamisest, mis avaldati esmakordselt TÜ Viljandi kultuuriakadeemia 65. aastapäeva esseekogumikus "Omakultuurist ja oma kultuurist".

Keelesäuts. Pole vaja arvust numbrit teha

„Eesti eurolaulu poolfinaalil olid suured vaatajanumbrid.“ „Elektriautode müüginumbrid on kahanenud.“ Miks tuleks nendes lausetes „numbri“ asemel „arvu“ kasutada? Mis vahe ikkagi on arvul ja numbril?

Riigikogu hoone.Riigikogu hoone.
Jaak Valge. Tee teise rahvahääletuseni: ekslike otsuste paraad

13.-15. augustil 1932. aastal toimus Eesti rahvahääletus põhiseaduse muutmise küsimuses. Riigikogus välja töötatud eelnõu kukkus referendumil ülinapilt läbi. Lugege ajalooartikli kokkuvõtet, täismaterjal ilmus värskes Tunas number 75.