Okupatsioonide muuseum räägib rändelugusid ({{commentsTotal}})

Kolmiknäitus "Rändelood – eile ja täna" okupatsioonide muuseumis portreteerib inimesi, kes on erinevatel põhjustel rändetee jalge alla võtnud. Välja joonistub sild neljakümnendate aastate paadipõgenikest tänaste immigrantideni.

1944. aasta sügis. Rootsile kuuluvale Gotlandi saarele saabub Balti riikidest kuni 1000 sõjapõgenikku päevas. Teise maailmasõja ajal Rootsi armees teeninud fotograaf David Holmertil õnnestus jäädvustada killuke tollasest põgenikekriisist.

"Tal oli juurdepääs põgenikelaagritesse ja kõikjale. Ta võis igal pool pildistada. Tal õnnestus pildistada naisi vastsündinud lastega ja inimesi arsti juures. Tema poeg kogus need fotod kokku ja tal tekkis küsimus, et kes need inimesed on seal fotodel. Balti riikidest tuli Gotlandile 10 000 inimest. Arhiividest võib näha, et alguses, 1943. ja 1944. aastal, oli iga inimese kohta A4 jagu märkmeid, aga kui neid hakkas tulema 700-1000 päevas, siis oli hea kui nimigi kirja sai," rääkis näituse koostaja Anna Norberg.

Kolmiknäituse teine osa "Rändelood" toob meid tänapäeva Eestisse, et näidata kui erinevad võivad olla rändekogemused ja ka põhjused erinevatel inimestel.

"On kas vabatahtlik või sunniviisiline, kas on elukohajärgne piiride ületus või rahvusvaheliste piiride ületus. Lähtudes sellest me tahtsimegi näidata, et ka Eestis kogu see rände olemus või mõte on tegelikult hästi lai," selgitas näituse koostaja Viktoria Kotsjuba.

Näituse kolmas osa "Rändaja portreed – pealkirjade tagant paistev Rootsiˮ avab aga viimastel aastakümnetel Rootsi jõudnud põgenike elukäike.

Toimetaja: Madis Järvekülg

Allikas: "Aktuaalne kaamera"



Kuberneri aed

Kuberneri aia monumendi konkurss jäi tulemuseta

Riigikogu kantselei korraldatud konkurss Kuberneri aeda omariikluse monumendi leidmiseks ei toonud otsitud tulemust. Kolm kunstiliselt paremat võistlustööd saavad auhinnaraha kätte, kuid žürii otsustas üksmeelselt, et ükski neist ajaloolisesse aeda ei sobi.

FILM
TEATER
KIRJANDUS
KUNST
Edward von Lõngus Roomas

Edward von Lõngus tegi Eestis bürokraatia ajalugu

Tänavakunstnik Edward von Lõngus tegi bürokraatia ajalugu, kui valiti Eesti kultuuri välismaal esindama nii, et asjaajamises ei kasutatud tema õiget nime ja tellijad ei tea tänaseni, kes ta tegelikult on. Riik maksab kinni tema kümne pealinna turnee, kus tööd tehakse öösel ja pahatihti seina omanikega kokku leppimata.

Arhitektuur
MUUSIKA
Arvamus
Eesti keele riigieksam.

Peeter Helme. Tehtud-mõeldud keeleteema

On nelja sorti käitumisstrateegiat – mõeldud-tehtud, mõeldud-mõeldud, tehtud-tehtud ja tehtud-mõeldud. Eks peame kõik seda esimest, mõeldud-tehtud, targa inimese tunnuseks ja üldiseks ideaaliks. Paraku enamasti ideaaliks ta jääma kipubki.

ERR kasutab oma veebilehtedel http küpsiseid. Kasutame küpsiseid, et meelde jätta kasutajate eelistused meie sisu lehitsemisel ning kohandada ERRi veebilehti kasutaja huvidele vastavaks. Kolmandad osapooled, nagu sotsiaalmeedia veebilehed, võivad samuti lisada küpsiseid kasutaja brauserisse, kui meie lehtedele on manustatud sisu otse sotsiaalmeediast. Kui jätkate ilma oma lehitsemise seadeid muutmata, tähendab see, et nõustute kõikide ERRi internetilehekülgede küpsiste seadetega.
Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: