Fotolugu: Tallinna tehnikaülikooli raamatukogu läbi 100 tegevusaasta ({{contentCtrl.commentsTotal}})

TTÜ raamatukogu.
TTÜ raamatukogu. Autor/allikas: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Tallinna tehnikaülikooli raamatukogu tähistab kolmapäeval oma 100. sünnipäeva. ERR kultuuriportaal toob välja mõned seigad raamatukogu kogudest.

1919

Asutati Tallinna Tehnikumi raamatukogu (Pikk 20). Kui raamatukogu 1932. aastal välja kolis, sai selle uueks asukaks Eesti kaubandus-tööstuskoda, kes hoone ümber ehitas ja jättis vanast alles ainult välimised ja suure saali seinad. Üleandmisaktis hinnati hoone täiesti tarvitamiskõlbmatuks – oli selle põhjustanud tehnikumi usinad tudengid või oli hoone juba enne võimatus seisukorras, on täna keeruline hinnata.

1920

Esimeseks raamatukogu juhiks-raamatukoguhoidjaks valiti õppejõud Artur-Aleksander Pihlak (1920–1923), kes luges ka trigonomeetria, sildade, sadamate ja kanalisatsiooni kursusi ning muuhulgas avaldas ka artikli "Katsed vedurisi turbaga kütta".

 

 

 

1932

Koos tehnikumiga kolis raamatukogu Koplisse (praegu Kopli 101), mille torn oli omal ajal kasutuses kogu asulat varustava veetornina.

 

1936

Loodi Tallinna Tehnikainstituut. Selleks ajaks oli raamatukogus juba üle 8000 köite. Raamatukogu oli kasvanud jõudsalt, sest viimasel 7 aastal lisandus aastas ligikaudu 400 köidet.

1937

Alustati raamatuvahetust kodu- ja välismaiste teadusasutuste ja raamatukogudega.

1940

Avati 50 kohaga lugemissaal. Raamatukogu oli avatud tööpäeviti viis tundi ja laupäeviti neli tundi. Selleks ajaks sisaldas Tallinna tehnikaülikooli pearaamatukogu 13 526 köidet, laboratooriumide raamatukogudes oli kokku umbes 7000 köidet.

 1953

Raamatukogu juhatajaks sai statistik Lembit Tepp (1953–1961), kes pärast ametiaja lõppu siirdus lõplikult statistikasse ja on üks Eesti rahvastikuregistri alusepanijatest.

 

 

 

 

1955

Koliti suurematesse ruumidesse vanalinna (Lai 5), kus pärast raamatukogu väljakolimist tehti põhjalik remont ning täna võõrustatakse St Olafi hotelli külalisi.

 

 

1960

Avati 64 kohaga lugemissaal. Üks lugeja oli kinkinud raamatukogule suure palmi, mis paigutati lugejate suureks rõõmuks lugemissaali. Alustati ülikooli bibliograafia koostamist, mis sisaldab tehnikaülikooli väljaannete ja töötajate publikatsioonide bibliograafilisi andmeid ning akadeemiliste töötajate eluloolisi lühiandmeid.

1961

Raamatukogu juhatajaks sai Konrad Kikas (1961–1994), kes jõudis juhendada ka 11 diplomi- ja magistritööd ning avaldada üle saja publikatsiooni. Ta uuris põhjalikult üliõpilaste soove ning näiteks 1970. aasta küsitluse tulemusena selgus, et raamatukogus võiks olla rohkem selliseid ajakirju nagu Noorus, Looming, Horisont ning Tehnika ja Tootmine. Tagastamisega hilinemise kohta ütles Kikas nii: "Kui noorema kursuse üliõpilane raamatukogust vajalikku õpikut ei saa, siis võib ta enamikul juhtudest kiruda vaid järgmise kursuse tudengit." Tagasisidest selgus ka, et tudengid on teinud kriitikat ka ebarahuldava küttesüsteemi ja valgustuse kohta. "Kurdeti, et tippkoormuse tundidel ei piisa kohtadest lugemissaalides. Tehti ettepanekuid pikendada üldlugemissaali lahtiolekut laupäeval kella 23-ni, pühapäeval kella 20–21-ni. Üliõpilastele tegi muret, et raamatuist on lehti välja rebitud," ütles Kikas 1979. aasta artiklis (kaasautor Viivi Kuuspere).

1968

Alustati elektrograafiliste koopiate lugejatele valmistamist. Esimene koopiamasin oli Vega ning asjaosaliste sõnul oli koopiate tegemine võrdlemisi aeganõudev, füüsiline ja üpris tahmane töö.

 

 

 

1969

Kirjanduse tellimiseks raamatukogudevahelises laenutuses Moskvast ja Leningradist hakati kasutama teletaipu. Teletaibu kasutamine kiirendas oluliselt raamatute ja ajakirjade jõudmist õppejõududeni – kui varem jõudis kiri näiteks Moskvasse kolme päevaga, siis teletaibu teel läks tellimus kohale mõne minutiga. Teletaip asus Laia tänava raamatukogu 2. korrusel omaette väikses toas ja tegi töötades kohutavat müra ning masin ise värises koledasti. Mai Raju meenutab: "Vahel ma mõtlesin, et kaua need põrandalauad küll vastu peavad ja millal me mõlemad prantsatame esimesele korrusele. Me tellisime teletaibu abil koopiaid ning teletaip oli tol ajal kiire sidepidamise vahend. Esiteks tuli perforeeritud lint valmis trükkida ja kuna tellimusi oli sel ajal palju, siis venis lint meetrite pikkuseks. Seejärel tuli valida vastava asutuse aadress või kood ja alles siis lasime lindi läbi perforaatori. Aastas telliti artiklite koopiaid üle tuhande. Moskvast saabusid paberkoopiad poolteist kuud pärast tellimist. Raamatuid telliti ainult Venemaalt ja tellimused vormistati paberblankettidel, raamatuid edastati posti teel ja raamatu saabumist andis kaua oodata. Välismaalt tellimise õigust meil ei olnud, ainult teaduste akadeemia raamatukogu võis seda teha".

1972

28. aprillil avati raamatukogu uus 150-kohalise lugemissaaliga hoone Mustamäel (Ehitajate tee 5, pragune Tudengimaja) ülikoolilinnakus, kuhu viidi üle teaduskirjandusosakond ja bibliograafiaosakond.

1991

Algas infotehnoloogia rakendamise ja andmebaaside loomise ajajärk. Saadi esimesed neli XT-tüüpi personaalarvutit ja alustati süstemaatilist andmebaaside loomist. Kuna kommertstarkvara ostmiseks puudusid vahendid, võeti kasutusele UNESCO Micro-CDS/ISIS tarkvara. Esimesed andmebaasid peegeldasid tellitud ajakirju ja Eesti tehnikaartikleid.

Personaalarvuti, modemi ja telefoniliini kaudu tehti kaugotsinguid Eesti infoinstituudi referaatandmebaasides. Tööd takistas telefoniliinide halb kvaliteet. Harva, kui otsinguseanss kestis katkematult pool tundi.

1992

Raamatukogule anti Eesti valitsuse otsusega tehnikakeskraamatukogu staatus, kuid sellega ei kaasnenud täiendavat finantseerimist ega hoone teise järgu väljaehitamist. Raamatukoguga ühendati Eesti tehnikaraamatukogu raamatute, ajakirjade ja tootekataloogide fondid ning vastavad osakonnad, mille põhjal moodustati filiaal Olevimäel. Selle tulemusena ületas kogude suurus 1,5 miljonit, lugejate arv kasvas 4000 võrra ja koosseis jõudis 120 töötajani.

1994

Seoses raamatukogu Lai 5 asuva hoone tagastamisega õigusjärgsele omanikule kolis raamatukogu Mustamäele ülikooli ühiselamutesse ja vanem kirjandus viidi Eesti hoiuraamatukogu hoidlatesse Lasnamäel. Tulemus oli, et raamatukogu hajutati seitsmesse eraldi paiknevasse hoonesse, mis muutis teenindus- ja töökorralduse väga keeruliseks.

1994

Rootsi valitsus andis raamatukogule finantsabi 500 000 rootsi krooni ajakirjade ja CD-ROM-ide muretsemiseks, infosüsteemide loomiseks ja muudeks kulutusteks.

1996

Pearaamatukokku paigaldati firmalt 3M ostetud elektrooniline raamatukaitse süsteem, mis oli esimene omataoline Eestis. Loodi raamatukogu esimene veebilehekülg, mille kaudu tehti kättesaadavaks raamatute e-kataloog ning ajakirjade ja andmebaaside nimestikud. Disainilt nägi veebileht välja kui avatud raamat, et kasutajale oleks midagi tuttavlikku.

1999

Lisaks paberkandjal teavikutele asus raamatukogu hankima e-teadusinformatsiooni.

2002

Raamatukogus loodi esimene – tehnikaülikooli rektori akadeemik Boris Tamme –isikuarhiiv. Boris Tamme isikuarhiiv on väga mahukas ja sisaldab publikatsioone, ettekandeid ning materjale, mis kajastavad tema tegevust väga laiahaardeliselt. Boris Tamm oli tööalaselt ülikooliga seotud pea 50. aastat. Põnev fakt: gümnaasiumipoisina õppis Boris Tamm kompositsiooni Villem Kapi juures ja teda peeti lootustandvaks pianistiks. Ülekaalu saavutas siiski tehnikahuvi, millest võitis nii tehnikaülikool kui Eesti tehnikateadus.

2009

Valmis raamatukogu tänane hoone "Ajupuu", autorid arhitektid Eero Endjärv, Priit Pent, Mattias Agabus, Illimar Truverk ning sisearhitektid Hannelore Pihlak ja Kristi Lents. Maja avamise üritusel 11. novembril 2009 osalesid ka Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, riigikogu esimees Ene Ergma, kultuuriminister Laine Jänes, rektor Peep Sürje, kõik tehnikaülikooli prorektorid ja dekaanid ning raamatukoguhoidjate kaitsepühak Hieronymus. Raamatukogu külalisteraamatu lõikas lahti president, kirjutades: "Kui keegi paluks mul kujutella, milline võiks välja näha paradiis, siis ühe võimalusena kerkib kindlasti silme ette raamatukogu." (Jorge Luis Borges).

2009

Uude raamatukoguhoonesse paigaldati kaks iseteenindusega laenutusautomaati ja esimest korda Eestis tagastusautomaat: teavikuid saab tagastada ka siis kui raamatukogu on suletud.

 

 

 

2012

Raamatukogu sai esimesed vaegnägijatele mõeldud seadmed: lugemisteleri ja audioväljundiga skaneerimisseadmed.

 

2017

Alustati lugejaalasse helikindlate telefonikabiinide paigaldamist, tänaseks on neid kokku neli.

 

 

2019

Raamatukogu tähistab 100. juubelit uute raamatute ja rahvusvahelise ettekandepäevaga "Teadusraamatukogude uued väljakutsed ja võimalused". Tähtaja ületanud raamatuid saab sel nädalal tagastada viisevabalt.

Toimetaja: Merit Maarits

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: