"Bluus on täiesti värviline ja kõikides toonides, sest tema õppis algusest peale väga põhjalikult nii ameerika mustanahalisi artiste kui ka valgeid ning uuris neid põhjalikult ja mängis sellega päris tugevasti. Omal ajal oli see ennekuulmatu," rääkis Ling.

Kuna ta ise on seni keskendunud peamiselt sõjaeelsele bluusmuusikale, ei teadnud ta Joplinist varem liiga palju. Ta märkis, et tal on samas Jopliniga sarnased iidolid ja lood. "Ma ei olnud tema repertuaarist nii teadlik, nii et tore oli leida, et mõned lood, mis tema on hästi legendaarseks laulnud, on ka minu repertuaaris."

Ta sõnas, et naisbluusilauljate seas on huvitav fenomen see bravuurikus ja kerge ülevõimendamine. "Tihtipeale ka valetamine, mis ei olnud üldse ebatavaline Bessie Smithi, Ma Rainey, Alberta Hunteri ja kõigi nende seas. Selline väike tõe esitamine nii, et see teeks teda ennast huvitavamaks, on bluusis oluline osa. Bravuurikus ja mäng tõe ning faktidega."

Lingi sõnul oli Joplin tõeline bluusimutt, olgugi et ta elas ainult 27-aastaseks. "Bluusimutt ei ole vanus. See on iseloom. See on teatud tuli, mis põleb ühe naise sees, kes tahab maailmale anda seda bluusi tööriista. Janis nägi seda kindlasti. Tal on olemas see ja ta mõistis seda. Seda nimetust ei tohi lihtsalt kasutada," selgitas ta.