"Kuidas ma vihkama hakkasin" viib tagasi nullindate algusse ja näitab mehhanismi, kuidas noored võivad langeda äärmuslaste võrku. Idee algataja Erik Tikan pani loo kokku läbielatu põhjal, kasutades ka enda tehtud dokumentaalülesvõtteid. Tikani sõnul on olukord praegu muutunud.

"Selliseid kampasid ma kindlasti ei ole enam näinud, mida on seal filmis kujutatud, kuid murekohti ühiskonnas kindlasti on. Samu manipulatsioonivõtteid, mida seal filmis kajastatakse, ma näen ka praegu toimuvat," ütles Tikan "Aktuaalsele kaamerale".

"Selle filmi eesmärk on eelkõige panna teisi inimesi mõistma, et ei oleks nii palju hukkamõistu, vaid justnimelt rohkem mõistmist. Kõik need probleemid, mis meil on, saavad kuskilt alguse ja nendest rääkida on okei," lisas ta.

Levila esimese pika dokumentaali tootmiseks kulus 10 000 eurot. Levila asutaja Daniel Vaariku kinnitusel kavatseb Levila samasuguseid dokumentaalfilme olulistel teemadel teha aastas mitu.

"Laiem mõte on, et ega seda ei pea ainult Levila tegema, kui me mõtleme välja neid lahendusi, kuidas seda ajakirjanduslikult teha, siis äkki saame eeskuju anda ka teistele väljaannetele. Tegelikult Delfi ja Postimees teevad ka ajakirjanduslikke dokumentaale ning on isegi parima pressivideo konkurss ehk vaikselt areneb, aga meile tundub, et teda saab arendada veel huvitavamaks ja see kuldaeg võib alles ees olla sellisel dokumentaalfilmil," ütles Vaarik.