Kui draamalavastuses saavad näitlejad sõnadega lavastuse sisu edasi anda, siis tantsulavastuses koreograafilise keele ehk tantsu teksti edasi andmine ja tõlgendamine on väljakutse nii lavastajale kui ka publikule.

"Draamalavastus ikkagi reeglina jõuab esimese korraga kohale, aga kui ma nüüd koju lähen, siis ma hakkan selle tantsulavastuse üle järele mõtlema, et oli küll keeruline vahepeal, aga ilma kirjeldustõlketa ma ei oleks midagi aru saanud," rääkis vaegnägija Gerli Kangur "Aktuaalne kaamera".

Lavastaja-koreograaf Heili Lindepuu märkis, et protsess oli põnev. "Loomulikult oli see ka kõige keerulisem versioon, et ma võtsin ise enda lavastuse ja pidin selle uuesti lahti arutama. Sain au, et ma ei saa kogu enda koreograafiat kirjeldada ehk tuli teha valik, et üldistada, lihtsustada, leida seosed."

Lavastaja sõnul on tegemist tantsulavastusega, mis ei jutusta kindlat lugu, vaid annab edasi emotsioone ja hetki elust. Nii on ka vaegnägijatele kirjeldustõlke loomine keeruline protsess.

"See oli üks väga närvesööv üritus. Kui kirjeldustõlk selle materjali mulle esmalt saadab, pean ma seda pilti hakkama oma peas looma ja püüdma seda läbi filtreerida, et mis on olulised detailid," selgitas kirjeldustõlke konsultant Kai Kunder.

"Me ei saa seda kirjeldust teha üks-ühele, et mis liigutusi nad laval teevad, sest see oleks pimedale liiga informatiivne."