Kui "Avamere" esimene romaan "Kapten" algas pihta 1980. aastate Saare Kaluri kolhoosieluga, siis neljandas raamatus "Kuldkalake" jõutakse 1988. aastasse. "Kolhoosivärk läheb tasapisi raskemaks ja inimesed peavad leidma nendes rasketes oludes nüüd väljapääsu," sõnas Uustulnd.

Kuigi esialgu pidi kirjanik kirjutama triloogia, tegeleb ta tänaseks seeria kuuenda osa kirjutamisega. Uustulnd tõdes, et uusi osasid motiveeris kirjutama teda endine koleeg Kalle Koitmaa, kes polnud rahul, et romaanisari vaid kolme osaga piirdub.

"Tuli linna vahel vastu ja ütles, kuule sõber, mis jura sa ajad, mis triloogia sa oled välja kuulutanud. Kus on Tipton, kus on humanitaarabi vedu, kus on tuukrid ja  tuukrilaevad?" kirjeldas Uustulnd.

"Ma vist tõesti mainisin talle kuskil seda, et nendest saagadest saaks päris kena raamatu kokku. Rohkem ma teda küll ei käskinud," lisas Koitmaa, kes on Uustulndiga viis aastat ühes laevas sõitnud.

Uustulnd leiab, et merest kirjutades peab olema ka merekogemus. "Professionaalse meremehena hammustan selle läbi, kui kirjutab inimene, kes ei ole merega seotud olnud."

Kirjanik on veendunud, et aastakümnete pärast võib tema ilukirjanduslikke teoseid ka ajalooromaanidena võtta. "Ma olen põiminud sisse reaalsuses toimunud sündmused, mis tol ajal Eestis olid. See on meie rannainimeste elu tol ajal, millest keegi ei ole kriipsugi paberile teinud," kirjeldas Uustulnd.