X

Laadi alla uus Eesti Raadio äpp, kust leiad kõik ERRi raadiojaamad, suure muusikavaliku ja podcastid.

Galerii: Wiiralti peapreemia pälvis Lauri Koppel

{{1665599400000 | amCalendar}}

12. oktoobril kuulutati välja Eesti tähtsaima graafikakunsti auhinna Wiiralti preemia laureaadid ja avati suur Eesti nüüdisgraafika näitus ARS-i projektiruumis.

Wiiralti peapreemia pälvis Lauri Koppeli offset-litograafia tehnikas tehtud seeria pealkirjaga "Suvila", mis paistab silma meisterlike värvide ja detailitäpsusega.

Ergutuspreemia vääriliseks tunnistati Kadri Toomi tsüanotüüpia-tehnikas teosed "Õhkulend I ja II", mis tõusis esile trükigraafika traditsioonide ja kaasaegse ökoteadliku ja sihipärase materjalikasutuse sümbioosiga.

"Konkurss on väga hästi täitnud ülesannet ühendada loovautoreid eri põlvkondadest," ütles Eesti Rahvusraamatukogu sündmuste ja näituste osakonna juhataja Virge Loo.

Tänavusele Wiiralti konkursile esitati 123 teost 52 kunstnikult ning näitusel "Wiiralti preemia 2022" eksponeeritakse 41 autori töid. Näitus on avatud alates 13. oktoobrist ARS-i projektiruumis ning selle kujundasid Loit Jõekalda ja Viktor Gurov.

Konkurss-näitusel "Wiiralti preemia 2022" osalevad: Kadri Alesmaa-Visnap, Miia Helena Allsalu, Sirje Eelma, Eve Eesmaa, Inga Heamägi, Virge Jõekalda, Kalli Kalde, Jüri Kass, Raul Keller, Kaija Kesa, Margus Kontus, Gudrun Koppel, Lauri Koppel, Tiina Kraav, Toomas Kuusing, Tõnis Laanemaa, Siiri Leppik, Ove Maidla, Raul Meel, Katariin Mudist, Enno Ootsing, Joonas Parve, Illimar Paul, Marilyn Piirsalu, Mark Antonius Puhkan, Lilli-Krõõt Repnau, Lembe Ruben, Reti Saks, Jaanus Samma, Feliks Sarv, Mirja-Mari Smidt, Regina-Mareta Soonsein, Helen Tago, Liis Tedre, Evi Tihemets, Kadri Toom, Toom Tragel, Maria-Kristiina Ulas, Kelli Valk, Urmas Viik ja Marje Üksine. 

Wiiralti preemiat antakse välja iga kolme aasta tagant ning sel aastal anti preemiaid välja kaheksandat korda. Kunstiauhind Wiiralti preemia koosneb peapreemiast (3750 eurot) ja ergutuspreemiast (1250 eurot) ning need annab välja Tallinna linnavalitsus Eestis resideeruvaile kunstnikele. 

Eduard Wiiralti kunstiauhinnale (Wiiralti preemia) pandi alus 1996. aastal, kui väliseestlased Harry Männil ja Henry Radevall kinkisid Tallinna linnale 62 Eduard Wiiralti originaalteost, tingimusega avada Eesti Rahvusraamatukogus alaliselt Eduard Wiiralti galerii, mis kujunes väga oluliseks sümboliks Wiiralti preemia tekkele.

Toimetaja: Maiken Tiits

Allikas: "Aktuaalne kaamera"

Hea lugeja, näeme et kasutate vanemat brauseri versiooni või vähelevinud brauserit.

Parema ja terviklikuma kasutajakogemuse tagamiseks soovitame alla laadida uusim versioon mõnest meie toetatud brauserist: