Eduard Wiiralti nimelise stipendiumi eesmärk on edendada kunstiüliõpilaste õppe- ja loomingulist tegevust ning toetada nende enesetäiendamist. Seni on stipendiumi makstud Eduard Wiiralti teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest. Esimene Wiiralti stipendium anti välja 2004. aastal.

Teisipäeval sõlmisid kultuuriminister Heidy Purga ja OÜ Eesti Kunstioksjonid esindaja Reigo Kuivjõgi ühiste kavatsuste kokkuleppe anda järgmisest aastast Wiiralti stipendiumit välja eraraha toel. 2024. aasta Wiiralti stipendiumid antakse veel viimast korda välja autoritasudest laekunud vahenditest.

"Eduard Wiiralti surmast möödub tänavu 70 aastat ning riigile peagi enam meie kunsti suurmeistri autoritasudest vahendeid ei laeku. Sellega sattus kahtluse all Wiiralti stipendiumi jätkumine. Meile pakkus positiivse üllatusena abikäe erasektor, mis kinnitab, et kultuur ei ole vaid riigi hoida. Koostöös ettevõttega Eesti Kunstioksjonid jätkame Wiiralti pärandi väärtustamist ning toetame ka edaspidi üliõpilasi läbi selle maineka stipendiumi. See on suurepärane näide riigi ja erasektori koosloomest kultuurivaldkonnas ning kutsun üles ka teisi ettevõtteid sellesse panustama," ütles kultuuriminister Heidy Purga.

"Inimeste toetamine ja tunnustamine on ühiskonna toimimiseks äärmiselt oluline nii headel kui ka keerulistel aegadel. Seda iseäranis kunstnike jaoks, kelle ülesanne on luua ilu ja seda tihti moel, kuidas seda varem pole tehtud. Uuenduste eestvedajad kunstiväljal on pigem noored kunstnikud ning kui riigil lõpeb võimalus nende tunnustamise jätkamiseks, on igati loomulik, et selle vastutuse võtab üle erasektor. Loodan, et see algatus leiab järgimist ka teistegi ettevõtete poolt, kellele on oluline kultuuri edendamine läbi uute talentide innustamise," sõnas Reigo Kuivjõgi.

Kokkuleppe kohaselt jätkub Wiiralti stipendiumi välja andmisel praegune süsteem, kus Kultuuriministeeriumi komisjon teeb stipendiaadi valiku ministeeriumile laekunud avalduste põhjal. Esialgu kehtib kokkulepe vähemalt 2029. aastani.

2023. aasta Eduard Wiiralti stipendiaadid olid Maria Kapajeva, Mara Kirchberg, Maria Izabella Lehtsaar, Laura Liventaal, Andra Rahe, Kadri Liis Rääk, Nele Marie Tiidelepp ja Elo Vahtrik.