Jüri Üdi, Joel Sanga, Toomas Liivi ja Johnny B. Isotamme debüütluulekogu "Närvitrükk" (Loomingu Raamatukogu)

Kogumik "Närvitrükk" ilmus algselt 1971 ja nüüd hiljuti kordustrükina. "Kui ma mõtlen 71. aasta peale, mida see kultuuris üldse tähendas, siis ongi kaks asja meeles: põhiliselt "Närvitrükk" ja Led Zeppelini neljas album. Mingis mõttes seostuvad kõik need autorid ka just nimelt rokkmuusika kultuuri ja moodsa eluga."

Anu Kannike ja Madle Uibo "Moodsa elu õppetunnid" (Argo)

"See on ajastu, kus Viidingut, Joel Sanga, Liivi ja Johnny B. Isotamme veel ei olnud. Olid 1920.--1930. aastad Eesti Vabariigis ja see oli see aeg, kus Eesti sai n-ö välja astutud sellest tsaariaegsest kultuurist, elu-olust, mis veel väga suurel määral oli seotud eelmiste perioodidega, ja astus moodsasse maailma," rääkis Juur.

"See on hästi tore paljude piltide ja tohutu faktimaterjaliga ehitud kogumik. Seda raamatud vaadates saad aru, kui kaugele Eesti iseseisvusajal. Seda raamatut vaadates saad sa aru, kui kaugele Eesti esimese iseseisvuse ajal Eesti jõudis ja kui sügavale oli see tagasilangus, mis järgnes Vene võimu perioodil."

Lucy Worsley "Agatha Christie. Tabamatu olemusega naine" (Varrak)

Eesti keeles on ilmunud ka Lucy Worsley uus biograafia inglise kirjaniku Agatha Christie elu, töö ja loomingu kohta. "Lucy Worsley on Eesti vaatajatele hästi tuttav. Tema saateid on näidatud televisioonis ja temalt on eesti keeles ilmunud vähemalt kaks väga head ajalooraamatut: Jane Austeni elulugu ja kuninganna Victoria elulugu," tõi Juur välja.

Lucy Worsley on mingis mõttes nagu inglaste David Vseviov. Kuigi ta on hoopis teistsugune, ühendab teda Vseviovi ja kõikide selliste mentaliteediajaloolastega see, et teda huvitab see, kuidas inimesed elasid, milline oli nende keskkond. Ta ei räägi vägede liikumisest, poliitikute otsustest, diplomaatiast, suurest poliitikast," jätkas Juur.

"Ta räägib lihtsast igapäevaelust ja sellest elust, mida elas 1920ndate ja 1930ndate ja hilisemate aastate Inglismaal see kirjanik Agatha Christie, kes oli naisterahvas, kes üritas meeleheitlikult endast jätta tavalise igava inimese muljet. Lucy Worsley näitab, et Agatha Christie ei olnud mitte mingil juhul tavaline ja mingil juhul igav. Ta oli särav ja mingis mõttes revolutsiooniline epohhiloov kirjanik ja väga moodne naine."

Helen Rappaport "Pärast Romanoveid. Vene pagulased Pariisis belle époque'ist revolutsiooni ja sõjani" (Varrak)

Aga samal ajal, kui Inglismaal oma tegusid, elas Pariisis ja Euroopas ja mõnel määral ka Londonis tohutu hulk kurbi venelasi, kes olid Venemaalt sunnitud lahkuma pärast bolševike riigipööret. See on üks huvitav peatükk venelaste kultuuri ja eluloo ajaloos. Vene emigratsioon pärast oktoobrirevolutsiooni Helen Rappaport, tuntud vene teema ekspert ja ajaloolane on kirjutanud sellest epohhist raamatu "Pärast Romanoveid. Vene pagulased Pariisis belle époque'ist revolutsiooni ja sõjani", mis on Juure hinnangul mingis mõttes klassikaline pagulaslugu.

"Põgenetakse kodumaalt, loodetakse kiiret tagasipöördumist, aga aastad mööduvad, tuuled ei pöördu, saabub vanadus, kurbus, illusioonide purunemine. Eriliseks teeb selle loo võib-olla see, et emigratsiooni sattus vene eliit. Inimesed, kes olid olnud oma eelmises elus väga rikkad, haritud, jõukad, edukad. Väga pehmelt elanud. Korraga olid nad Pariisis taksojuhid, nõudepesijad, kojamehed ja töötud. Ühesõnaga suur šokk ja suur Vene kultuuriloo katkestuse hetk."

Mariah Carey "Mina, Mariah Carey" (Tänapäev)

"Te ei pruugi teada, kes on Mariah Carey, te ei pruugi teada isegi tema nime. Te ei pruugi osata öelda ühtegi tema suurt hitti, aga kui Mariah Carey laulab raadios või televisioonis, kui te kuulete tema häält, siis te tunnete selle hääle ära, sest see on eriline, popmuusika absoluutne fenomen," kirjeldas Juur.

"Sellist häält nagu Mariah Careyl pole mitte kellelgi teisel. Ta on suur kunstnik, suur laulja, suur inimene." "Mina, Mariah Carey" on Juure sõnul just selline raamat nagu teda tutvustatakse: "Ta on terane, huvitav ja muljet avaldavalt hästi kirjutatud."

"Ja lisaks kõigele muule on see lihtsalt üks lugu ühest väikesest tüdrukust, kellel on unistus, kes kasvas suureks, tegi väga palju tööd, oli elus väga palju õnne, suur talent ja praegu on ta just nimelt see, kelle häält tunnevad kõik."

Sōseki Natsume "Mina olen kass" (Tänapäev)

Eesti keeles on ilmunud ka Jaapani kirjanduse murranguaja üks tähtsama autori, Sōseki Natsume teos "Mina olen kass", mis võiks Juure hinnangul olla kõikide kassiinimeste piibel.

"Pange see omale padja alla, kui te lähete magama. Pange see oma kassikese piimakausi kõrvale, kui kassike tuleb piima jooma. Aga see sobib ka koerainimestele, sest see ei ole raamat kasside kasvatamisest, kassitõugudest. See on lugu inimestest nii nagu see paistab või võiks paista kassi pilgu läbi."

Tegelaseks on raamatus üks väga tark kass, kes oskab kirjutada ja lugeda ja elab ühe Jaapani õpetlase ja õpetaja juures, kus käib hästi palju külalisi -- samasugused Jaapani intellektuaalid ja haritlased, kes arutavad oma intellektuaali- ja haritlaseasju.

"Ja vaat siis see tark kass jälgib seda kõike ja kommenteerib seda erakordse vaimukuse ja sageli ka satiiriga. See on selline raamat, mille kohta võib öelda selle tutvustuseks, et ta on midagi sellist, kui Andrus Kivirähk oleks olnud jaapanlane ja elanud siis tol perioodil, kui elas Sōseki Natsume. Ta on naljakas, vaimukas ja hästi soe ning tore raamat."