Mihkel Mutt "Liblikas, kes lendas liiga lähedale. Mati Unt ja tema aeg" (Fabian)

"Öeldakse, et iga inimese elust võib kirjutada raamatu ja öeldakse ka seda, et romaane ja novelle loetakse selleks, et õppida tundma maailma, aga elulugusid, biograafiaid, mälestusi ja päevikuid loetakse selleks, et õppida tundma iseennast ja ka teisi."

"Teos räägib sellisest legendaarsest mehest, kirjanikust, teatrimehest, publitsistist ja elukunstnikust nagu seda on Mati Unt, kes elas suhteliselt lühikese elu ja ta oleks võinud elada veel palju-palju kauem kui oleks asjaolud olnud teistsugused, aga ta elas väga kireva ja huvitava elukaare," tõdes Juur ja mainis, et Unt oli Jõgevamaalt pärit maapoiss, kes jõudis kultuuri- ja vaimuelu absoluutsesse tippu.

Juur võrdles Mati Unti popstaar David Bowiega. "Ta muutus ka oma karjääri jooksul tohutult, tegi väga palju erinevaid asju, iilagi ei vaadanud tagasi, nostalgiajoon oli tal null ja ta suutis ka oma lahkumise lavastada täiusliku etendusena," nentis ta ja lisas, et kui Undil oleks olnud veidi rohkem aega, siis oleks ilmselt ka oma surmast ja lahkumisest teinud sama muljetavaldava etenduse.

Boriss Sokolov "Mihhail Bulgakov. Meister, geenius, isiksus" (Argo)
Tõlkinud Elle Vaht

"Bulgakov on üks vene kirjanduse tuntumaid autoreid, alati väga loetud ja armastatud, väga kõneainet pakkuv, kes viitsib sukelduda veel venekeelsesse internetti, siis võib seal leida mitmeid Bulgakovi entsüklopeediaid, kus vene uurijad ja entusiastid on lause lause haaval võtnud kogu Bulgakovi loomingu tükkideks," selgitas Mart Juur ja lisas, et sellesse maailma juhib lugejaid ka Boriss Sokolov.

"Eesti lugejale võib olla üllatav, et kuigi Bulgakovit peetakse fabuleerimise, loo jutustamise ja fantaasia meistriks, olid tema lood seotud tegelikkusega, näiteks üks huvitav fakt on näiteks see, et me peame "Meistrit ja Margaritat" fantaasiateoseks, religioosse sisuga satiiriliseks oopuseks Nõukogude tegelikkuse aadressil, aga võib olla hoopis selline vaatenurk, et see oli hoopis romaan Stalinist ja sellisena ka Nõukogude maagilise realismi tippteos."

Walter Schellenberg "Labürint" (Tänapäev)
Tõlkinud Lauri Liiders

"Vanemad vaatajad teavad Walter Schellenbergi kui üht muhedat tegelast vene seriaalist "Seitseteist kevadist hetke", nüüd on ilmunud Hitleri vastuluure juhi Schellenbergi memuaarid," ütles Juur ja lisas, et erinevalt paljudest juhtivatest natsidest lõppes Schellenbergi elu pärast kolmanda Reichi lõppu ruttu. "Ta jõudis kirja panna ikkagi memuaarid, mida tsiteeritakse väga palju."

"Kui palju nendes memuaarides tõtt on, see on omaette küsimus, aga seal on kirjas natsliku Saksamaa salaluure kõige tähtsamad episoodid, Schellenberg oli paljudes intriigides käppa- ja ninapidi sees, lisaks on raamat omamoodi naljakas, sest autor on ennast täis ja väga veendunud oma intelligentsuses," mainis ta.

Tove Ditlevsen "Kopenhaaageni triloogia" (Postimehe Kirjastus)
Tõlkinud Maarja Siiner

Mart Juure sõnul on "Kopenhaageni triloogia" omal ajal väga tuntud Taani kirjaniku autobiograafia. "Ta oli väga tuntud ja populaarne, siiamaani taani kirjanduse klassik," selgitas ta ja lisas, et teos räägib ühe Kopenhaageni lihtsa töölistüdruku elust 1930. aastatel. "Tema soovist saada kirjanikuks, pääseda paremasse ellu ja paremasse seltskonda."

"Ditlevsen oli väga andekas kirjanik ja luuletaja, aga see hind, mille ta maksis oma edu eest, oli ka päris ränk: neli abielu ja lõpuks surm unerohtude üledoosi tagajärjel," mainis ta.

Daniel De Vise "Bluusikuningas B.B. King"
Tõlkis Kaisa Ling

"Selleks ajaks, kui Tove Ditlevsen oma asju tegi ja Walter Schellenberg oli ammu surnud, tegi Ameerikas suuri asju bluusikuningas B. B. King, kelle biograafia on ilmunud Kaisa Lingi suurepärases tõlkes," mainis Juur ja lisas, et King elas 90-aastaseks. "Selle 90 aasta sisse mahub terve ajastu, me saame siit teada, kuidas mustast bluusikuningast sai bluusikuningas, kelle mõjud ulatuvad kaugemalegi kui bluus."

"Tal on märkimisväärne arv hitte ja tohutu hulk Grammy'sid, ometi selle kõige juures oli tema elu nii pikk, et see biograafia on lugu tõusust ja langusest," tõdes ta ja mainis, et elu lõpuaastate kirjeldused on ausad ja avameelsed. "Lood sellest, kuidas aeg meid kõiki kätte saab ja mida aeg meie kõigiga teeb."

"Minu meelest B. B. King teostas end sajaprotsendiliselt ning elab siiamaani veel oma lugudes ja kitarrisoolodes," kinnitas Juur.

Annie Ernaux "Aastad" (Tänapäev)
Tõlkinud Sirje Keevallik

"Oleme selles rubriigis rääkinud Annie Ernaux' eelmisest eesti keeles ilmunud romaanist "Koht", aga nüüd on olemas ka romaan "Aastad"," mainis Juur ja lisas, et see on põhimõtteliselt Ernaux' elatud aastate kroonika.

"Alates 1960. aastatest kuni tänapäevani ja kui me mõtleme selle peale, et tema elu on Prantsusmaal, tema viited popkultuurile, muusikale, filmidele, inimestele, poliitikutele ja olmele on pärit prantsuse vastavast ajastust, siis kuigi erinevused võivad olla suured, siis vaatamata kõigile erinevustele, on see elu väga sarnane sellega, mida oleme meie elanud Eestis," rõhutas ta.